Maailmataju 1

liikumistest üksteise suhtes, sest aeg ja ruum on liikumisest põhjustatud illusioonid ja erinevad
elektromagnetlained liiguvad üksteise suhtes ( s.t. mitte otseselt üksteise suhtes, vaid kõik liiguvad
korraga hyperruumist tavaruumi ). Aeg ja ruum on suhtelised nähtused. Näiteks
erirelatiivsusteooriast on teada, et liikuva rongi lähenemisel valguse kiirusele vaakumis aegleneb
rongis olev aeg välisvaatleja suhtes, kuid rongi sees olevale vaatlejale kulgeb rongis olev aeg
normaalselt. Täpselt sama on ka valgusolendi füüsikaga. Valgusolend ise võib ju eksisteerida
„väljaspool“ aegruumi, kuid selle valgusolendi kiiratavate valguslainete jaoks eksisteerib ka
aegruum, mida ei tohi segamini ajada meie tavaruumiga.
Inimese teadvuse ja psüühika materiaalseks eksisteerimise vormiks on elektriväljad, mida
tekitavad ajus olevad tuhanded neuronid. Inimese teadvus ja psüühika baseeruvad neuronite
elektriväljade konfiguratsioonidel ja omakorda nende kombinatsioonidel. See tähendab seda, et
inimese teadvuse ja psüühika eksisteerimiseks on vaja elektriväljade olemasolu, mille tekitajateks
on ajus olevad tuhanded neuronid. Näiteks kui neuroneid ajus ei oleks, kuid kõikide kadunud
neuronite väljad eksisteeriksid ja funktsioneeriksid täpselt samamoodi edasi, siis tõenäoliselt jääks
kestma ka teadvus ( psüühika ). Inimese kehast väljudes on teadvuse ja psüühika tekitajaks valgus (
ehk elektromagnetlained ), milles esinevad samuti elektriväljad. Tekib küsimus, et kuidas tekib
inimese teadvus valgusest ehk kuidas valgus tekitab inimese teadvuse. Suurim ja põhjapanevaim
erinevus inimese ajus ja kehast väljunud olekus oleva teadvuse vahel on see, et ajus eksisteerivad
paigal seisvad väljad ( sest neuronid ajus üksteise suhtes ei liigu ), kuid kehast väljunud olekus
baseerub teadvus liikuvatel väljadel ( valguslaine ei saa ruumis olla paigal ). Järgnevalt on esitatud
11 võimalikku aspekti, mida peab teadma ja uurima, kui me soovime mõista erinevate
elektromagnetlainete omavahelisi konfigureerimisi, mille tulemusena peab säilima inimese
psüühika ( teadvus ) ja milles esineb ilmselt ka sarnasusi inimese närvisüsteemis eksisteerivate
väljade füüsikaga:
1. (Elektromagnet)lainete pikkused, suurused
2. Lainete sagedused
3. Erinevate lainete väljade omavaheline suhestumine ehk konfigureerumine
4. Lainefaasi kiiruse võimalik mõju
5. Lainete liikumistrajektoorid
6. Lainete interferentsi ja difraktsiooni nähtused
7. Lainete liitumised
8. Kui palju on laineid?
9. Lainete paiknemine ruumis
10. Lainete levimiskiirused
11. Lained kui osakesed
Kogu valgusolendi füüsika peab rangelt baseeruma nendel 11-nel aspektil. Muid võimalusi ei ole.
Peame leidma nii sarnasusi kui ka erinevusi valgusolendi ja inimese närvisüsteemi füüsika vahel.
Elektromagnetlaine elektriväli on ajas impulsseeruv, mis tähendab seda, et see väli tekib ja kaob
ajas perioodiliselt. See sarnaneb närvirakkude laenglemistega ajas. Ka neuronite ümber olevas
ruumis tekivad elektriväljad ajas perioodiliselt. Elektromagnetlaines olev magnetväli tekib ajas
samuti perioodiliselt. See sarnaneb aga närvikoes liikuvate närviimpulssidega, sest liikuvad laengud
tekitavad ajus magnetväljasid. Elektromagnetvälja ehk elektromagnetlainet kirjeldava skalaarpotentsiaali
võrrand on tuletatud tuntud Maxwelli valemitest:
ja niisamuti ka vektorpotentsiaal
Nendest avaldistest saadaksegi järgmised potentsiaalide võrrandid:
115
.