Maailmataju 1
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Tegemist on viienda eelväljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
„Tunnistades teaduslikku lähenemisviisi, ei saa me väita, et Maa-väliseid tsivilisatsioone<br />
pole olemas. Kuid samal ajal puuduvad ka andmed selle kohta, et mingi selline kõrgelt<br />
arenenud tsivilisatsioon eksisteerib. Selles küsimuses erineb teaduslik käsitlus kategooriliselt<br />
ufoloogiast ( UFO – ingl k Unidentified Flying Object – tundmatu lendav objekt ).“ Kui<br />
inimesed on näinud maaväliseid sõidukeid ja isegi tulnukatega kontakti astunud, siis need<br />
ongi andmed, mis viitavad sellele, et „mingi selline kõrgelt arenenud tsivilisatsioon<br />
eksisteerib“. Kuid tuleb arvestada veel ka seda, et maavälised tsivilisatsioonid ei võta<br />
inimestega kontakti avalikult, vaid nii, et kontakt ei jäta endast füüsilisi tõendeid maha. Isegi<br />
tavateadus ei välista teiste tsivilisatsioonide olemasolu Universumis, vaid hoopis vastupidi –<br />
tulnukate olemasolu tõenäosus Universumis on tegelikult väga suur ja seega tuleb arvestada<br />
sellist versiooni, mille tõenäosus on kõige suurem.<br />
„Ufoloogia tegeleb faktide kogumisega tundmatute lendavate objektide kohta, mis iseenesest<br />
on tavapärane ja loomulik teadusliku uurimistööga sarnane tegevus. Hulgaliselt on<br />
tunnistusi selle kohta, et kodanik N nägi sel või teisel kuupäeval X kohas mingit seletamatut<br />
nähtust, mis tema arvates võis olla seotud teatud ebatavalise lendava objektiga jne. Pole<br />
põhjust tingimata arvata, et kodanik N eksis või et talle kõik see viirastus. Lihtsalt selline<br />
tunnistus ei ole teaduslik fakt. Teadlastel pole sellise faktiga midagi peale hakata, sest see ei<br />
sisalda vajalikku minimaalset informatsiooni uurimistöö alustamiseks. Oli UFO, ja enam ei<br />
ole. Nende „faktide“ alusel saame praegu vaid öelda, et inimesed näevad küllalt sageli<br />
mitmesuguseid imelikke nähtusi ( optilisi, elektrilisi jne ), mille olemust ei osata seletada.<br />
Enamasti on selle põhjuseks mitte niivõrd teadmiste puudulikkus ( mis on samuti võimalik ),<br />
kuivõrd nende nähtuste ebamäärane ja mitteprofessionaalne kirjeldamine tunnistajate poolt,<br />
kelle teadmised füüsika vallas on olnud üldjuhul kasinad. Pseudoteaduseks muudab aga<br />
ufoloogia see, et nende „faktide“ alusel püstitatakse mitmesuguseid, teaduse seisukohalt<br />
ebapädevaid teooriaid Maa-välistest tsivilisatsioonidest pärit lennuaparaatide kohta.“ UFOde<br />
uurimises ei seisne probleem teaduses, vaid probleem on teadlaste mõtteviisis. Teaduslik<br />
meetod seisneb selles, et mingi nähtuse teaduslikuks uurimiseks on vaja teha eksperimente.<br />
See tähendab seda, et seaduspärasusi on vaja tõestada katseliselt. Mingisugune uurimisvaldkond<br />
on siis teaduslik, kui sooritatakse eksperimente. Kuid paranormaalsete nähtuste<br />
olemasolu seab kahtluse alla teadusliku mõtteviisi paikapidavuses. Mis siis saab, kui<br />
looduses esinevad sellised nähtused, mida ei saa eksperimentaalselt uurida. Teadlaste sõnul<br />
ongi siis tegemist pseudoteadusega. Kuid UFO-juhtumid viitavad väga tugevalt sellele, et<br />
tulnukad astuvad kontakti inimestega, kuid ei jäta üldsusele sellest mingeid füüsilisi jälgi.<br />
Sellest hoolimata on võimalik kontaktleritega suhelda ja saada infot maavälise elu kohta.<br />
Nende nähtuste juures tulebki arvestada seda, et meie teadussüsteem on paraku vigane ja<br />
maavälised tsivilisatsioonid kasutavad ilmselt seda ära. Selle näitlikustamiseks<br />
teoretiseerime, et üks tavaline inimene leiutab ajamasina, kuid seda masinat ta teistele<br />
inimestele otseselt ei näita. Kui ta avaldab teistele oma saladuse ( et ta on ajarändur ), siis<br />
teised inimesed teda ei saa uskuda, sest selleks ei ole empiirilisi tõendeid. Kui aga ajarändur<br />
otsustab inimestele öelda kõik tulevase kuu aja jooksul toimuvad õiged ilma seisud, siis kuu<br />
aja möödudes hakataksegi uskuma, et inimene on ajarändur. Kuidas siis muidu ta nii hästi<br />
teab kuu aja jooksul toimunud ilma seise. Kuid sellest hoolimata ei ole siiski empiirilisi<br />
tõendeid sellest, et ta on ajarändur. Antud juhul saab ajaränduri olemasolusse ainult uskuda,<br />
mitte aga teaduslikult arvata. Täpselt samamoodi on ka paranormaalsete nähtuste<br />
ilmnemistega. Sisuliselt ei ole nende eksisteerimine võimatu ( nii nagu ei ole võimatu<br />
ajamasina leiutamine tavalise inimese poolt ), kuid nende olemasolu tõestamine on pigem<br />
„tahtlikult“ välditud – seda enamasti maaväliste jõudude poolt. Ülaltoodu on selle heaks<br />
näiteks. Inimene ju otsustas siiski mitte näidata teistele enda loodud ajamasinat. Ei ole<br />
võimatu, et üks lihtne inimene on suuteline leiutama ajamasina. Kuid kui seda otseselt ei<br />
nähta, siis loomulikult seda ka teaduslikult ei usuta ja seega ei aktsepteerita. Kuid nagu me<br />
nüüd nägime ei tee see nähtuse siiski olematuks.<br />
44
Change language