Maailmataju 1
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
armastuse ja rahulolu tunnet. Näiteks Pam Reynolds on tundnud oma surmalähedase kogemuse ajal<br />
seda, et „tema hing on osa Jumalast ja et kõik, mis olemas on, on sellest valgusest ehk Jumala<br />
hingeõhust tekkinud“. Dr. Eben Alexander aga kirjeldab oma tundmusi järgmiselt: „Sind peetakse<br />
igavesti kalliks ja hinnaliseks. Sul ei ole mitte midagi karta. Pole midagi, mida võiksid valesti teha“.<br />
Armastus, mis valgusolendist lähtub, on inimesele kujuteldamatu ja enamasti seni kogetu. Ka<br />
Unisoofias on kirjeldatud ülima armastuse tunnet ja sedagi, et kuidas selline taju üldse tekkida saab.<br />
Ülima armastuse või õnne tunne on Unisoofias üks tähtsamaid taju liike, mida inimesel on võimalik<br />
reaalselt tajuda. Religioonides on palju kirjutatud suurest õndsusest, mis inimesele pärast surma<br />
osaks saab. Kuulus inglise neuroteadlane Susan Blackmore on pakkunud välja hüpoteesi, et ülima<br />
õndsuse tunde surmalähedaste kogemuste ajal võib tekitada surnud aju loodud „kõigest lahti kistud<br />
tunne“. See aga nii siiski ei ole ehkki tajutakse tõepoolest imelist tunnet, et ollakse kõigest lahti<br />
kistud. Selline ülim eufooria tunne tekib inimesel uutmoodi reaalsuse tajumisel. Näiteks paljud<br />
surmalähedaste kogemustega inimesed on jutustanud, et füüsiline maailm, mis avaldub pärast<br />
surma, on reaalsem, kui meie maapealne elu. Sellises seisundis on inimese reaalsustaju väga<br />
muutunud. Maapealne elu tundub talle nüüd unenäona, millest nüüd ärgati. Taas jälle väga sarnane<br />
Unisoofias kirjeldatud reaalsustaju kogemusega. Seni elatud elu osutub ebareaalsuseks just<br />
sellepärast, et inimene on eksisteerinud sellises maailmas, kus „valitsevad“ tuntud loodusseadused.<br />
Kuid nüüd ollakse Universumist ( s.t. loodusseadustest ) „väljaspool“ sõltumata maailmas ( kogu<br />
looduses ) kehtivatest seadustest. Füüsiliselt see loomulikult võimalik ei ole, kuid see on võimalik<br />
ainult mentaalselt ehk vaimselt. Unisoofias on ära näidatud sedagi, et kuidas need tajud inimese<br />
psüühikas üldse tekkida saaksid, mitte ainult ei ole olemas nende kirjeldused.<br />
Seosed surmalähedaste kogemuste ja Unisoofias kirjeldatud tajude vahel on ilmselged. Nende<br />
tajud ja tundmused on erakordselt sarnased. Kuid paraku esineb ka lahknevusi. Näiteks selline<br />
reaalsustaju, mis on kirjeldatud Unisoofias, ei ole päris täpselt ühene surmalähedaste kogemuste<br />
korral tajutavaga. Selles mõttes esineb siin ka lahknevusi. Samuti ei nähta inimese surma hetkel<br />
Universumit ennast – näiteks kosmilisi udukogusid, galaktikaid, planeete jne. Universumi vahetu<br />
nägemine on kogu <strong>Maailmataju</strong> üks tähtsamaid taju elamusi. Võib olla nähakse Universumi ilusaid<br />
ja hingematvaid kosmilisi maastikke alles pärast tunnelit läbides – jõudes teisele poole ilma.<br />
Põhimõtteliselt oleks see võimalik. Kuid Universumi ilusaid kosmilisi objekte on visuaalselt välja<br />
toodud <strong>Maailmataju</strong> Holograafia osas. Holograafia osa kannab endas ühte olulist taju liiki – nimelt<br />
näha oma enda silmadega kogu Universumit. Huvipakkuv on märkida ka veel seda, et SLK-de<br />
korral tajutakse ainult ruumitust ja ajatust. Aegruumi nagu ei olekski inimese jaoks enam olemas.<br />
Kuid Unisoofias tajutakse peale selle ka veel Universumi ruumilist ja ajalist külge. See tähendab<br />
seda, et tajutakse Universumi ruumilist ja ajalist ulatust aegruumis. Aega ja ruumi tajutakse<br />
Unisoofias kahel erineval viisil – siis kui aegruumi ei ole olemas ja siis kui seda on olemas.<br />
Lõppkokkuvõtteks võib öelda aga seda, et Unisoofias kagetu ja surmalähedaste kogemuste vahel on<br />
nii selgeid sarnasusi kui ka erinevusi.<br />
8.5 Telepaatia<br />
Teadvusseisundit ( või lihtsalt tajusid ), mis on kirjeldatud unisoofilises psühholoogias, on<br />
võimalik reaalselt kogeda ainult siis kui inimene väljub oma kehast. Võib öelda nii, et füüsilise keha<br />
muutumisega muutub ka vaim ( s.t. teadvusseisund ). Kuid peab märkima seda, et keha väline olek<br />
ei põhjusta iseenesest sellise teadvusseisundi tekkimist, mis on kirjeldatud Unisoofias. Keha välise<br />
olekuga lihtsalt kaasneb telepaatia võimalus, mis võimaldab imelisi tajuelamusi „sõnadeta“ teistega<br />
jagada. Näiteks surmalähedaste kogemuste ajal on inimene väljunud oma kehast, mis iseenesest ei<br />
tekita unisoofias kirjeldatud imelist teadvuseseisundit. Alles mingi valgusolendi juuresolekul tajub<br />
kehast väljunud inimene ülima armastuse ja rõõmu tunnet. See lähtub otseselt just valgusolendist,<br />
kes oma erakordse telepaatilise võimega „sängitab“ saabunud inimest oma imeliste tajuelamustega.<br />
Selles mõttes võibki öelda, et inimese füüsilise keha muutumisega ( ehk kehast väljumisega )<br />
55
Change language