Maailmataju 1
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Tegemist on viienda eelväljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
autosid ega ka sidevahendeid, sest inimese füüsilised ja ka psüühilised võimalused on nüüd palju<br />
suuremad kui seda muidu füüsiline keha võimaldaks. Selline amorphusolendiks kutsutav inimene ei<br />
sõltuks üldse tehnoloogilisest maailmast. See tähendab seda, et ollakse täielikult sõltumatu<br />
“materiaalsetest piirangutest”. Just selles seisnebki kogu ülitsivilisatsiooniteooria põhimõte.<br />
Ulmefilmides ja fantaasiaromaanides on kujutatud tuleviku maailmasid ülitehnologiseeritutena,<br />
mille korral vajaksid inimesed kõikjal näiteks mikrokiipe ja hõljuklaevasid. Tõeline kõrgelt<br />
arenenud tsivilisatsioon neid tehnoloogiaid enam ei vaja.<br />
Kuna sellises ülitsivilisatsioonis pole vaja enam midagi toota, sest midagi enam ei tarbita, siis<br />
seega hääbub tarbimiskultuur, mis põhjustab kogu tööstuse ( üks majanduse põhialuseid ) kadumist.<br />
See tähendab majandustegevuse otsest lakkamist. Näiteks autotööstust ( või mingi muu transpordi<br />
tööstuse haru ) ei oleks mõtet luua, sest autosid ei ole amorphusolenditele enam vaja ja koos sellega<br />
kaoks ära liikluskultuur ja ka osa üldisest infrastruktuurist. Kui ei esineks ka haigusi ( mis praegu<br />
võib inimestele tunduda võimatuna ), siis ei oleks vaja ka meditsiini ja seega haiglaid. Ka riiete<br />
kandmine ei ole enam tarvilik ja seega muutub tarbetuks ka tekstiilitööstus. Kogu inimühiskonna<br />
majandusliku tegevuse üheks põhialuseks ongi inimeste erinevate kaupade ja teenuste tarbimine.<br />
Seega on inimühiskonnad kui tarbimisühiskonnad. Tarbimise täielik kadumine ehk selle<br />
mittevajamine põhjustab sellise tsivilisatsiooni ühiskonna struktuuri, mis erineb totaalselt meile seni<br />
tuntud elutegevusest. Selles seisnebki ülitsivilisatsiooni olemuse põhimõte.<br />
Ülitsivilisatsiooni arengu aste ei seisne lihtsalt selles, et “kaotame kõik autod ja arvutid ära”,<br />
vaid selles, et eluvormid ei ole enam nendest asjadest sõltuvuses. Näiteks kehast väljunud inimene<br />
ei sõltu enam õhust ( sest elus püsimiseks pole tal enam vaja hingata ) ega sõltu ka ümbritsevast<br />
füüsilisest keskkonnast ( näiteks ilmaoludest, tormidest, looduskatastroofidest jne ). Inimeste seni<br />
väga piiratud bioloogilised ja psühholoogilised võimed ja omadused ( nagu näiteks mõtlemine,<br />
ruumis liikumine, energiavahetus jne ) on ülitsivilisatsiooni arengu astmes palju rohkemate ( s.t.<br />
suuremate ) võimalustega, mis muidu asendaksid kõikvõimalikud erinevad tehnoloogilised<br />
vahendid. Kõige suurem vahe, mis eristab elu inimühiskonnas sellisest mittemateriaalsest elust (<br />
ehk võib religiooniteooria järgi öelda ka maavälisest elust ) seisneb aga isiku elatumises. See<br />
tähendab seda, et inimühiskonnas ehk planeet Maal peab inimene enda eksisteerimiseks igapäev<br />
tegelema enda elatamisega. Näiteks inimene peab elus püsimiseks igapäev toituma, kuid toiduainete<br />
saamiseks peab inimene suurem osa oma elust tegelema ühiskasuliku tööga, mille eest on võimalik<br />
saada tulu ( s.t. raha ) erinevate maksude maksmiseks ja igapäevase toidu hankimiseks. Elus<br />
püsimiseks peab inimene tegema pidevat tööd ja niimoodi ongi elu inimühiskonnas välja kujunenud<br />
„töö eluks“. Kuid mittemateriaalse eluvormina ( s.t. inimesed oma kehadest väljunud olekutes )<br />
puudub eluvormil otsene vajadus tegeleda pidevalt enda elatamisega, mis tuleneb isiku teistsuguse<br />
füüsilise keha omadustest. Isegi teaduse ja tehnoloogia areng ei ole inimühiskonnas suutnud sellist<br />
võimalust luua. Inimene on muutnud oma looduskeskkonda enda otstarbeks, kuid varem pidi<br />
inimene selleks ise muutuma vastavalt loodusele. Eksisteerides aga ainult elektromagnetväljana ei<br />
ole enam vaja neist kumbagi.<br />
Inimeste orjapidamine oli sajandeid tagasi ( kuid kestis ise sajandite jooksul ) väga üldlevinud.<br />
Tänapäeva õiguslik kord on selle juba ammu ära keelanud ja näidanud selle inimõiguste ränga<br />
rikkumisena. Selline pärisorjus on inimühiskonnas ära kaotatud juba 19. sajandil, kuid tegelikult on<br />
see inimeste seas lihtsalt oma kuju muutunud. Näiteks enamus ajast, mil inimene on ärkvel, tehakse<br />
tööd raha teenimise eesmärgil. Suurem osa arenenud ühiskonnas käiakse palgatööl viis päeva<br />
nädalas, neli nädalat kuus ja üksteist kuud aastas. Suurem osa ärkveloleku ajast peab inimene<br />
tegelema ühiskasuliku tööga, et ennast kuidagi ära elatada. Pika aja jooksul on inimühiskonnast<br />
välja kujunenud tööühiskond. Kui aga mingil põhjusel tööd ei tehta või tööd ei leidu, siis ei saa ka<br />
vastavat tasu ja elukvaliteet selle arvelt ka langeb. Kõikjal on välja kujunenud olukord, kus<br />
inimesed elavad ainult selleks, et teha tööd ja teenida oma riiki. Üsna sageli osutub riigieelarve<br />
heaolu palju olulisemaks kui üksikinimese oma. Riigi majanduse elavdamine on kujunenud<br />
üksikinimese heaolust olulisemaks. Väga suur osa inimeste materiaalsest sissetulekust läheb just<br />
maksude maksmiseks, mis väidetavalt on vaja ühiskonna eluspüsimiseks. Vaesus on<br />
inimühiskonnas esinenud juba selle tekkimisest alates. Vaesuses elab tänapäeval märkimisväärne<br />
osa kogu Maa tsivilisatsiooni elanikkonnast. Ainuüksi tänapäeva Venemaal elab umbes 30 %<br />
132
Change language