Maailmataju 1
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
avaldumisvormiks ongi loodusliku valiku teisenemine materialistliku ühiskonna näol. Fakt on see,<br />
et inimene on poolenisti loomaliku päritoluga. Kuid selline päritolu tähendab ka seda, et loomadele<br />
omased bioloogilised ja psühholoogilised iseloomujooned on mõnevõrra kandunud üle ka<br />
inimkultuuri nähtavatesse osadesse ja inimühiskonda tervikuna, mitte ei avaldu ainult individuaalsel<br />
tasandil.<br />
Inimene on üsna sageli materialistliku ja loomaliku kalduvusega olend, mis väljendub ka<br />
inimühiskonna üldises olemuses ja käitumises. Mõned sotsioloogid on väitnud, et inimühiskond on<br />
inimese nägu ja inimene on omakorda ühiskonna nägu ( sarnaselt nii nagu laps on perekonna peegel<br />
). Inimeste mõtlemisviis avaldub andmise ja vastuandmise protsessis. Väga vähe on sellist andmist,<br />
mille korral ei oodata vastutasu. Paljude inimeste ühiskondlik tegevus seisneb kasumiahnuses ja<br />
saamahimus. Vahel ollakse valmis selle nimel isegi tapma või teistele inimestele kannatusi<br />
valmistama. Inimeste materialistlikkus esineb mõtlemisviisis ( näiteks „tasuta lõunaid ei ole<br />
olemas“ ), mis väljendub lõpuks psühhosotsiaalses käitumises. Seda on selgesti näha isegi arstiabi<br />
andmises. Näiteks paljud arstiabi teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei<br />
saagi neid endale reaalselt lubada. Kui raha ( s.t. vahetuskaupa ) ei ole arstiabi teenuse eest võimalik<br />
tasuda, siis inimene ei olegi võimeline vajadusel meditsiinilist abi saama. Kuid materialistlik<br />
mõtlemisviis on inimestel veelgi kaugemale läinud. Näiteks sageli nõutakse arstiabi saamise korral<br />
ka visiiditasu, et inimene saaks üldse arstikabineti külastada. See ei pruugi olla vastuolus kehtiva<br />
seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebahummaanne ja väga materialistlik<br />
lähenemine. Reaalses elus ei ole inimene enamasti nii vaimne intellektuaal nagu seda näidatakse<br />
filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine olemus ja struktuur. Tasu ja<br />
vastutasu mõtlemisviis ja sellega kaasnev füüsiline tegutsemisvorm on kinnistunud kogu<br />
inimühiskonnas. Inimestest koosnev ühiskond on väga probleemne, mille juured seisnevad<br />
materialistlikus mõtlemisviisis ja animaalsuses. Tänapäeva maailmaühiskonnas domineerib ärindus,<br />
mille juures on kõige hukatuslikum see, et selle näivat hummaanset eesmärki peetakse normaalseks.<br />
Äritegevus on ju igapäevane nähtus ja kõik inimesed on selle kõrval harjunud elama. Inimeste<br />
subjektiivse arvamuse kohaselt on neil olemas kindlad vaimsed väärtused ja põhimõtted ( mida nad<br />
enda arvates ka järgivad ), kuid objektiivselt see enamasti nii tegelikult ei ole. See kõik on illusioon.<br />
Inimühiskonnal on väga sügavad psühhosotsiaalsed probleemid, mis kõik pole kaugeltki nähtav<br />
avalikult kättesaadavatest infokanalitest. Mõeldakse ühtviisi, kuid käitutakse reaalselt teisiti.<br />
Vaimsed põhimõtted ja väärtused, mis on esitatud näiteks kristlikus usundisüsteemis, on<br />
inimühiskonnas hääbunud järjekindlalt juba viimastel sajanditel. Kindel võib olla selles, et mida<br />
kaugemale inimesed eemalduvad vaimsetest põhimõtetest ( mis on kirjas näiteks Piibli<br />
evangeeliumites ), seda suurem vapustus ootab inimkonda ees tulevikus, mil nad näevad elu mujal<br />
Universumis.<br />
Kristlik religioon väidab meile seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja<br />
halvad inimesed satuvad pärast surma sellisesse kohta, mida me nimetame põrguks. Kui aga<br />
kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene maksma palju raha nii nagu<br />
peab poes toidu eest maksma, kui inimene süüa soovib. Paljudele inimestele näib selline olukord<br />
täiesti absurdsena, sest inimese edasine käekäik pärast tema surma peab ju sõltuma ainult tema enda<br />
südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest panustest. Kuid eeltoodud olukord on üheks parimaks<br />
näiteks ( s.t. analoogiaks ) inimeste ülimateriaalsest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust.<br />
Just selline analoogiline näide näitab väga ilmekalt ja üsna selgelt inimeste tõelisest materiaalsest<br />
loomusest. See tähendab ka seda, et nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu<br />
inimühiskond.<br />
Inimühiskonnas esinevad sellised sotsiaalsed nähtused, mille korral tegutsevad suured<br />
inimgrupid. Nendeks on näiteks rahvaülestõusud, kontserdid, turniirid, paraadid jne. Kui aga suurel<br />
rahvamassil esineb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub suure hirmu alla, siis ilmneb<br />
inimestel enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või<br />
mingisuguse suure katastroofi ajal. Sellisel juhul kaob inimestel kontroll üldise olukorra üle üsna<br />
kiiresti. Suure inimmassi seas võib tekkida paanika, mis esineb ka loomadel ja nende karjadel.<br />
Paanikahoos rahvamass võib inimesi surnuks trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja<br />
tee peale ette jääma. Selliseid olukordi on tegelikkuses üsna sageli ette tulnud. Sääraseid sündmusi<br />
55
Change language