Maailmataju 1

1 Multiversum
Psühholoogid on arvamusel, et arukas elu saab eksisteerida ainult siis, kui esineb kolm psüühilist
tingimust – nendeks on mälu, taju ja mõtlemine. Kõik, mida loomad või inimesed teevad, sõltub
sellest, et millist informatsiooni nad ümbrusest saavad ja millist infot nad kasutavad enda suhete
korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad igapäevaselt elavad.
Mis on kultuur? Sellele küsimusele on püütud vastust leida paljud inimesed ( ja ka uurijad ) läbi
sajandite. Kõik mis on mõistusega loodud kuulub kultuuri kui mõiste alla. Kultuur tähendab siis
kogu mõistuse loomet, jättes seejuures arvestamata loodusjõude. Kõik, mida loob „mõistus“,
moodustabki kultuuri kui Universumi ühe haruldaseima fenomeni. Niisamuti ka kunst. Kultuurivõi
kunstiruumis toimuva taga on inimese psüühika iseäralikud funktsioonid. Kultuur on kunstist
laiem mõiste nii nagu psühholoogias on psüühika laiem mõiste kui teadvus.
Inimese teadvus erineb kogu ülejäänud planeet Maal elavatest loomariigi esindajatest. Inimese
„teadvuse lävi“ on teistest kõrgematest loomadest suurem. See tähendab seda, et inimese teadvus on
kõige rohkem välja arenenud võrreldes teiste loomariigi esindajatega. Kuid samas võib julgelt väita
seda, et ka inimese loomingulised võimed on samuti suurimad võrreldes kogu ülejäänud loomadega
planeedil Maa. Mitte ükski teine bioorganism ei ole võimeline niimoodi looma kunsti ja kultuuri
enda ümber nii nagu seda teeb inimene. Siit aga järeldub väga lihtne, kuid väga oluline seos. Nimelt
suurema või kõrgema teadvuse arenguga bioorganismis kaasneb ka suur loomevõime. Suure loome
võime avaldumiseks peab eksisteerima ka teadvus ise. Loomariigi evolutsioonist üldiselt järeldub
see, et mida „teadvuslikum“ on teadvus ümbritseva keskkonna suhtes, seda ka suurem loomevõime
isendil avaldub.
Akadeemilises peavoolus liigitatakse kogu meie Universum suures plaanis kaheks: üks on
loodus ja teine on kõik see, mille loojaks on mõistus. Mõistus on loonud ühiskonna, mida omakorda
jaotatakse tsivilisatsiooniks ja kultuuriks. Tekib küsimus, et mis vahe on tsivilisatsioonil ja
kultuuril? Üks ja sama nähtus võib olla tsivilisatsiooni nähtus, kuid samas ka kultuuri nähtus. Selle
paremaks mõistmiseks toome näite majast. Näiteks kuidas ehitada maja valmis nii, et see kokku ei
kukuks? See on tsivilisatsiooni küsimus. Kuid mille või kelle jaoks ehitada valmis maja ( kas
kirikule, kuningale, presidendile, tavakodanikele jne ) on juba kultuuri küsimus. Näiteks kuningas ei
sobi igasse majja elama. Tsivilisatsiooni küsimusi saab täiustada, kuid mitte kultuuri küsimusi.
Näiteks kuidas pidada õiglast kohtumõistmist on tsivilisatsiooni küsimus, mis pidevalt ajas muutub
ja täieneb. Kuid kas maja sobib kuningale või kerjusele on juba kultuuri küsimus, millele saab
vastata ainult jah või ei vastusega.
Kuid multiversumi teooria käsitleb Universumi liigitust üldisemalt. Näiteks jaguneb Universum
suures mastaabis kaheks maailmaks: maailm, mille loojateks on loodusjõud, ja maailm, mille
loojaks on aga inimese mõistus ( teadvus ). Seega on olemas „looduslik maailm“ ja „mõistuslik
maailm“. Mõistuslik maailm on kõik see, mis on inimese mõistuse poolt loodud, kuid loodusliku
maailma on vorminud tuntud loodusseadused. Ametliku definitsiooni järgi nimetatakse kõiksust (
kõik mis üldse olemas on ) Universumiks. Käesolevas Maailmataju regioonis hõlmab
„multiversumi“ mõiste aga kogu inimese mõistuse loomet, s.t. mõistuse poolt loodud maailma.
Võib öelda, et tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas
pidevas muutumises ja arenemises, kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu aeg üsna
ühetaoline. Nii on see üldiselt. Multiversum ei ole loodusliku päritoluga ja ei saagi olla. Selle
tekitajaks ehk loojaks on intelligents.
Kuid vastavalt Universumi üldisele definitsioonile on kõik siiski looduse poolt „loodud“, sest ka
inimese mõistus on looduse osa. Mõistus ei saa eksisteerida ilma loodusseadusteta. Loodusseadused
on sellegi poolest kõige aluseks. Ka mõistus ( meie ajudes funktsioneeriv teadvus ) on omakorda
looduse loome tagajärg, kuid ilma mõistuseta ei ole tsivilisatsiooni ja ei ole ka kunsti ega kultuuri.
Seega kultuur on sellise loodusnähtuse ( loodusjõu ) loome, mida nimetatakse mõistuseks, mille
materiaalseks kandjaks on inimese bioloogiline aju.
3