Maailmataju 1

Kõik Maailmataju harud ( osad või regioonid ) on olulised ehk mitte ühtegi Maailmataju
regiooni ei saa eelistada üksteisele. Need kõik moodustavad kokku ühtseks ja peaaegu
kõikehõlmavaks maailmapildiks ( maailmavaateks ), milles võivad kõik inimesed oma
mõistuses ja südames elada. Ka erinevad teadused ( teadusharud ) moodustavad kokku ühtse
ja kõike hõlmava maailmapildi. Seda nimetatakse vahel ka teaduslikuks maailmapildiks.
Joonis 4 Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb vana ladina ja kreeka
sõnadest nagu „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Nii et
eurovisiooniga pole siin midagi pistmist. Sarnasus seisneb ainult selles, et eurovisioon on
erinevate riikide ühendus läbi muusika, kuid Univisioon on jällegi erinevate teaduse,
religiooni ja kunsti valdkondade ühendus, mis loob ühtse pildi kogu meie maailmast.
„Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mis reguleerib inimese
tunnetustegevust ja seostab seda kultuuri kui tervikuga. Maailmapilt on praktika arengutaset
kajastav, nii looduse kui ka ühiskonna nähtusi hõlmavate teadmiste kogum, mille põhjal
kujuneb teatav tegelikkuse nägemise viis.“ ( EE, 6. kd, 1992 ).
Maailmapilt on inimühiskonnas tervikuna ära killustunud väga erinevateks vormideks.
Budism, hinduism, islam, ateism, kristlus, teadus jne – need kõik on erinevate inimeste
erinevad maailmapildid. Inimkonna ühtset ja kõigi poolt aktsepteeritud maailmapilti (
maailmavaadet, maailma nägemust ) ei ole ja see on ka üks paljudest põhjustest, et miks
esinevad konfliktid erinevate inimeste, rahvaste ja riikide vahel. Kui kunstis on arusaadav, et
inimeste maitsed on erinevad, siis maailmapilt peaks näima igale inimesele siiski
samasugusena. See tähendab seda, et inimeste ideed võivad varieeruda vägagi erinevalt, kuid
maailm, milles me kõik elame, on ikkagi ainult üks.
Ei ole õige väita, et „Maailmataju“ ei ole teadus ega religioon, vaid on midagi nende
vahepealset. Kuna „Maailmataju“ arvestab teadusliku mõtlemisviisi vigadega ja religioosse
maailmapildi puudustega, siis on õigem väita seda, et „Maailmataju“ on nii teadus kui ka
religioon korraga. See sisaldab samaaegselt mõlemat, mis tegelikult teebki maailmapildi
täiuslikumaks ( ühtsemaks ). Maailmapilt ei saa olla päris õige, kui me aktsepteerime ainult
ühte neist – teadust või religiooni. Täiuslikum maailmapilt nõuab neid mõlemat ja seega võib
„Maailmataju“ käsitleda ( mõista ) teaduse ja religiooni kõrval „kolmanda liigina“.
Antud teoses on kasutatud ka teiste autorite töid ( ehk teos sisaldab refereeringuid ), kuid
see sisaldab eelkõige uut infot, mida pole varem üheski vormis eksisteerinud. Refereeritud
ehk kasutatud materjal on teoses kas illustreeriva tähendusega, hariva eesmärgiga või on
vältimatult vajalik uut infot esitada koos kasutatud materjaliga, mis oleks siis eneseväljenduse
lisaväärtuseks. Kasutatud materjal ja „uus info“ on teoses omavahel üsna tihedalt põimunud.
5