Maailmataju 1

m( x,0,0,t ) ≠ m( x a ,0,0,t 2 ) ≠ m( x,0,0,t 3 )
Seda tõestab hyperruumi K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue asukohaga ruumis, siis seega
eksisteerib ka uus ajahetk. Näiliselt on keha m tavaruumi K suhtes endises ruumi asukohas, kuid
tegelikult seda ei ole. Tõeline endine asukoht ruumis ( ja sellest tulenevalt ka endine ajahetk ) jääb
tavaruumist K „väljapoole“. See jääb hyperruumi K´ „otsesesse ulatusse“. K suhtes liikus keha m
näiliselt tagasi endisesse asukohta ruumis, kuid tegelikult mitte. Keha m liikus ruumis hoopis edasi,
mis tõestab hyperruumi K´ suhtes vaatlemine.
Hyperruumis K´: Tavaruumis K:
m( x´,0,0,t ) ≠ m( x a´,0,0,t 2 ) ≠ m( x c´,0,0,t 3 ) M( x 1 ,0,0,t ) ≠ M( x b ,0,0,t 2 ) ≠ M( x d ,0,0,t 3 )
M( x 1´,0,0,t ) ≠ M( x b´,0,0,t 2 ) ≠ M( x 4´,0,0,t 3 )
K( x 2´,0,0,t ) ≠ K( x 3´,0,0,t 2 ) ≠ K( x 5´,0,0,t 3 )
Kehade m ja M näilised liikumised ruumis tulenevad sellest, et kui vaadelda neid ainult
tavaruumi K suhtes. Tõelised nihked tulevad ilmsiks siis kui vaadelda kehade liikumisi hyperruumi
K´ suhtes. K liigub K´ suhtes kiirusega v 1 ja kehad m ning M asuvad selle K „sees“. Albert
Einsteini relatiivsusteooria kinnitab meile seda, et mistahes keha saab minna tagasi endistesse
ruumipunktidesse ( x, y, z ), kuid mitte tagasi endistesse ajahetkedesse t. Tegelikult see nii ei ole,
kuid näiliselt see paistab nii olevat.
17