Maailmataju 1

võimaldavad nad anda üsna kasulikke tulemusi. Uurimuste tulemuste kasulikkus ja isegi õigsus
õigustavad sooritatud uurimusi. Kui aga uuringute või artikli järeldused on teoreetilised, siis nende
kuuluvus on sisekontsentris. Uued teoreetilised järeldused edendavad teoreetilist teadust, mis võib
hiljem kasuks tulla teaduse praktilisele poolele.
Teaduse hierarhia kõige kõrgema ja kõige madalama taseme vahel esineb väga väga palju
hierarhiatasandeid. Tasandite hulk sõltub erinevate teaduste arengu tasemetest. See oleneb ka
sellest, et milliseid eesmärke püstitatakse ja kui suure põhjalikkusega käsitletakse teadusi. Joonisel
on esitatud ainult viis hierarhiatasandit, kuid mõnel teisel juhul võib neid olla isegi palju rohkem
või vähem.
Igasugune probleemi üksikkäsitlus kuulub teatavasti kõige madalamale tasandile. Enamasti see
täiendab teaduslikku teooriat, hüpoteesi või õpetust. See on selle teooria osa. Kuid näiteks kirjutis (
artikkel ) transpordi heitgaaside mõjust lokaalsele või globaalsele kliimale kuulub teise ( eelviimasesse
) tasandile. See on teooriatasand. Näiteks teooria transpordi suhtest loodusliku keskkonnaga.
Kuid selline teooria võib kuuluda transpordiökoloogiasse, mis esineb kolmandal tasandil ehk
üksikteaduse tasandil.
Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandusteadus
ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem.
Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil
olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe teadmissüsteemi
all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimisteooria,
normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid
näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika
jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erinevatesse
tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb
näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil,
kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad
kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest
kuni kõige kõrgemal tasandil oleva filosoofiani. Nendel suhteliikidel on teadmissüsteemides omad
erinevad funktsioonid.
Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsioonisuhted.
See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise
tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks
majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle
seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis
seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud.
Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete
üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste
teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoofiaga,
mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse
ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks.
Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu
seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majandusteooria
on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi
läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva
teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga.
( Aarma 1999, 9-12 )
2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest
Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt
oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse
mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku
73