Tootearendus - käsiraamat - Tartu
Tootearendus - käsiraamat - Tartu
Tootearendus - käsiraamat - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
149<br />
8.7 Portfelli haldamine<br />
Portfelli haldamine hõlmab isiku või ettevõtte<br />
tootearendusressursside investeerimist,<br />
projektide prioriteerimist ja ressursside<br />
eraldamist arendusprojektidele. Portfelli<br />
haldamisel käsitletakse uurimis- ja arendustegevuse<br />
investeeringuid suures osas nagu<br />
investeeringuid väärtpaberiturul.<br />
Portfelli haldamisel on neli eesmärki: portfelli<br />
väärtuse maksimeerimine, projektide õige<br />
tasakaalu leidmine, projektide joondamine<br />
ja hoidumine liiga paljude projektide võtmisest<br />
olemasolevaid ressursse arvestades.<br />
Õige portfelli valimiseks võib kasutada mitut<br />
vahendit. Need võivad olla kvantitatiivsed,<br />
graafilised ja strateegilised vahendid. Allpool<br />
analüüsitakse portfelli eesmärke.<br />
1. eesmärk: Portfelli väärtuse maksimeerimine.<br />
Uue toote projekt tuleb valida selliselt, et<br />
maksimeerida kõigi aktiivsete projektide ärilise<br />
väärtuse kogusumma mõne strateegilise<br />
eesmärgi seisukohalt. Selleks võib kasutada<br />
järgmisi vahendeid:<br />
• Puhas nüüdisväärtus (NPV). Võib<br />
arvutada iga projekti puhta<br />
nüüdisväärtuse ja reastada need kõik<br />
puhta nüüdis väärtuse ja piiratud<br />
etteantud väärtuse jagatise järgi.<br />
Etteantud väärtuseks võib olla näiteks<br />
uurimis- ja arendustegevuse eelarve<br />
jääk. Projekte võib reastada selle<br />
indeksi kohaselt kuni ressursside<br />
lõppemiseni. Selliselt on portfelli<br />
väärtus ressursside piiratud kulutuse<br />
puhul maksimaalne.<br />
• Eeldatav majanduslik väärtus (ECV).<br />
Selles meetodis kasutatakse otsuste<br />
puu analüüsi, s.t jagatakse projekt<br />
otsustamise tappideks, näiteks<br />
uurimis- ja arendus- tegevus,<br />
prototüüpimine, testimine, turule<br />
laskmine. Määratletakse projekti kõik<br />
võimalikud tulemused, lisades igaühe<br />
saamise tõenäosuse. Saadav eeldatav<br />
majanduslik väärtus jagatakse<br />
etteantud piiratud ressursiga, nagu<br />
puhta nüüdisväärtuse puhulgi, ja<br />
projektid reastatakse saadud indeksite<br />
järgi.<br />
• Punktiarvestusmudel. Selle meetodi<br />
puhul reastavad otsustajad projekte<br />
teatava arvu küsimuste järgi.<br />
• Olenevalt saadud vastustest<br />
reastatakse projektid viie või kümne<br />
punkti skaalal. Nende punktide<br />
kokkuliitmisel saadakse projekti atrak<br />
tiivsuse punktide arv, mis hõlmab<br />
strateegilisi, finantsalaseid ja muid<br />
kaalutlusi. Projektid reastatakse<br />
atraktiivsuse punktide arvu järgi kuni<br />
ressursside lõppemiseni.<br />
2. eesmärk: Portfelli tasakaalustamine. Sel<br />
juhul on eesmärk tasakaalustada kõik projektid<br />
teatava parameetrite kogumi põhjal.<br />
Nendeks parameetriteks võivad olla aeg,<br />
riskitegurid, toote liigid, erinevad turud,<br />
projektide liigid vms. Selle eesmärgi saavutamiseks<br />
kasutatakse põhiliselt graafilisi<br />
meetodeid. Kõige sagedamini kasutatavad<br />
on mullskeemid ja sektordiagrammid.<br />
3. eesmärk: Portfelli joondamine. Portfelli<br />
joondamine tähendab, et kõik projektid peavad<br />
vastama strateegiale ja kõik kulutused<br />
kajastama strateegilisi prioriteete. Portfelli<br />
joondamiseks on kavandatud mitu vahendit.<br />
Sellised vahendid on “ülalt alla strateegilised<br />
korvid”, “ülalt alla toote teekaardid” ja “alt<br />
üles”.
Change language