11.09.2014 Views

Tootearendus - käsiraamat - Tartu

Tootearendus - käsiraamat - Tartu

Tootearendus - käsiraamat - Tartu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Idee genereerimine • Ajurünnak<br />

1. samm: Meeskonna moodustamine. Sugulusdiagrammide<br />

loomine on meeskonnatöö.<br />

Sel eesmärgil peab niisiis koguma kokku<br />

rühma inimesi. Kasulik on jagada rühm paarideks,<br />

et inimesed saaksid oma arusaami<br />

arutada ja mõtetele kinnitust otsida.<br />

2. samm: Tarbijate ütluste ülesmärkimine.<br />

Vestlustest, vaatlustest või tarbijauuringutest<br />

kogutud tarbijate ütlused kirjutatakse eraldi<br />

märkmepaberitele. Tuleb meeles pidada, et<br />

neid võib palju tekkida. Sel etapil kasutatakse<br />

ainult üht värvi märkmepaberit. Märkmed<br />

tuleb nummerdada või kasutada muid<br />

viiteid, et oleks võimalik kindlaks teha iga<br />

märkuse päritolu.<br />

3. samm: Ütluste grupeerimine. Märkmepaberitel<br />

esitatud ütlused tuleks grupeerida.<br />

Pole olemas kindlaid reegleid, kuidas seda<br />

peaks tegema, kuid kasulik oleks, kui kellelgi<br />

on protsessi alguses mõned eelnevalt<br />

määratletud pealkirjad igale huvigrupile.<br />

Pealkirjad ei tohiks sisaldada sõnu, millega<br />

meeskond tuttav on, nagu “kvaliteet”, “kiirus”,<br />

“hind”, jne. Protsessi lõpuks peaks igas<br />

grupis tüüpiliselt olema 5 kuni 6 ütlust.<br />

1.1.1.1.2 Osborne’i kontroll-loend<br />

Osborne’i kontroll-loend on lihtne töövahend,<br />

mis toetab tooteidee genereerimist või<br />

tootekontseptsiooni loomist ja mida saab kasutada<br />

mitmel viisil, enamasti ajurünnakus.<br />

Kontroll-loendis on rida küsimusi, mida saab<br />

kasutada kas individuaalselt või rühmadena<br />

loova mõtlemise õhutamiseks teatava küsimuse<br />

lahendamisel.<br />

Juhul kui kontroll-loendit kasutatakse ajurünnakusessioonis,<br />

kirjutatakse küsimused<br />

tavaliselt kaartidele ja teatud küsimust<br />

arutades kasutatakse kaarte juhusliku valiku<br />

põhimõttel. Alternatiivina võib kõik küsimused<br />

panna ajurünnakut teostavale isikule või<br />

rühmale nähtaval olevale tahvlile.<br />

4. samm: Gruppidele nime andmine. Igale<br />

ütluste grupile või klastrile tuleks anda<br />

nimi, mis seostub selles grupis sisalduvate<br />

ütlustega. Hea nimi on selline, mille lugemisel<br />

on meeskonnal tunne, et tarbija räägib<br />

otse sellega. Nimi peab olema otsekohene ja<br />

vahetult väljendatud. Gruppide nimed tuleb<br />

kirjutada teist värvi märkmepaberitele.<br />

5. samm: Gruppide klastritesse jaotamine.<br />

Ütluste grupid tuleb jagada klastritesse, mis<br />

moodustavad kõrgema astme ütlustegrupi.<br />

Igale klastrile tuleb jälle anda nimi, mis määratleb<br />

iga grupi konkreetse funktsiooni.<br />

Klastritesse jaotamise ja nimetamise protsess<br />

võib kesta seni, kuni kõik meeskonna<br />

liikmed on tarbijaütlustest moodustunud<br />

hierarhilise ülesehitusega rahul. Nimetatud<br />

ülesehitus peaks kajastama tarbijate vajadusi<br />

ja soove.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!