Tootearendus - käsiraamat - Tartu
Tootearendus - käsiraamat - Tartu
Tootearendus - käsiraamat - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
22<br />
Idee genereerimine • TRIZ<br />
Rohelisele kübarale vastava mõtteviisi<br />
kohaselt kaaluvad nad, kas ei tuleks projekti<br />
muuta, et hoone oleks meeldivam. Võib-olla<br />
tuleks ehitada prestiižikaid büroosid, mida<br />
inimesed sooviksid rentida igasuguse majanduskliimaga.<br />
Teine võimalus oleks investeerida<br />
esialgu raha, et langusfaasi ajal odavalt<br />
kinnisvara osta.<br />
Sinist kübarat on koosoleku juhataja kasutanud<br />
erinevate mõtteviiside vahel liikumiseks.<br />
Ta võis vajada seda selleks, et takistada<br />
teisi meeskonnaliikmeid mõtteviise vahetamast<br />
või teiste seisukohti kritiseerimast.<br />
Allikas: Mind Tools (http://www.mindtools.com)<br />
1.1.7 TRIZ - Ideede genereerimine probleemide<br />
lahendamise vahendit kasutades<br />
Ideede genereerimine tootearenduseks on<br />
leiutamisprobleem. Alles mõni aasta tagasi<br />
keskenduti selle lahendamisel psühholoogiale,<br />
uurides aju ja arusaamise ja uuenduslikkuse<br />
vahelisi seoseid. Pakuti ja kasutati<br />
tavaliselt selliseid meetodeid nagu ajurünnak<br />
ja katse ja eksituse meetod. Katsete arv<br />
sõltub probleemi keerulisusest. Kui lahendus<br />
jäi inimese kogemuste või eriala, näiteks<br />
mehaanika piiresse, oli katsete arv väiksem.<br />
Kui lahendust ei leitud, otsis ideede genereerimisega<br />
tegelev isik seda väljastpoolt oma<br />
kogemusi või eriala teistelt aladelt, näiteks<br />
keemia või elektroonika vallast. Sel juhul<br />
katsete arv suurenes olenevalt sellest, kui<br />
hästi see isik valdas selliseid psühholoogilisi<br />
vahendeid nagu ajurünnak, intuitsioon ja<br />
loovus.<br />
Endises Nõukogude Liidus 1926. aastal<br />
sündinud Genrich S. Altshuller töötas välja<br />
parema meetodi, mis ei tuginenud mitte<br />
psühholoogiale, vaid tehnoloogiale. 1940.<br />
aastatel patendispetsialistina Nõukogude armees<br />
teenides oli tema töö abistada leiutajaid<br />
patentide taotlemisel. Ta leidis aga, et temalt<br />
paluti sageli abi ka probleemide lahendamisel.<br />
Tema uudishimu probleemide lahendamise<br />
suhtes ajendas teda otsima standardseid<br />
meetodeid. Ta leidis aga psühholoogilisi<br />
vahendeid, mis ei vastanud 20. sajandil leiutamise<br />
suhtes kehtinud karmidele nõuetele.<br />
Altshuller leidis, et leiutamine peab vastama<br />
teoreetiliselt järgmistele tingimustele:<br />
• see peab olema süstemaatiline<br />
astmetest koosnev protseduur<br />
• see peab suunama laialt lahenduste<br />
alalt ideaalse lahenduseni<br />
• see peab olema korratav ja usaldus<br />
väärne, sõltumata psühholoogilistest<br />
vahenditest<br />
• sellel peab olema juurdepääs<br />
leiutistega seotud teadmiste kogumile<br />
• see peab olema võimeline leiutistega<br />
seotud teadmiste kogumile midagi<br />
lisama<br />
• see peab olema leiutajatele piisavalt<br />
tuttav, kuna järgib üldist probleemide<br />
lahendamise meetodit.<br />
Järgmiste aastate jooksul uuris Altshuller<br />
rohkem kui 200 000 patenti, vaadeldes<br />
leiutiste probleeme ja nende lahendusviise.<br />
Neist (praeguseks on uuritud rohkem kui 1<br />
500 000 patenti) ainult 40 000 lahendusi võis<br />
lugeda mõnes mõttes leiutisteks; ülejäänud<br />
olid selgelt täiustused. Altshuller määratles<br />
leiutamisprobleemi selgemini kui probleemi,<br />
mille lahendus tekitab uue probleemi, näiteks<br />
metallplaadi tugevuse suurendamisel<br />
muutub see raskemaks. Leiutajad peavad<br />
tavaliselt eri omaduste vahel kompromissi<br />
leidma ega saavuta seetõttu ideaalset lahendust.<br />
Altshuller leidis selles patendiuuringus,<br />
et paljudes patentides kirjeldatakse<br />
lahendust, mis selle vastuolu kõrvaldab või<br />
lahendab ning kompromissi ei vaja.
Change language