"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Mina kui eestlane olen väga uhke oma kodumaa üle. Meil on vaba riik ja vabad kodanikud, kes
on selle nimel võidelnud ja elu andnud. Juba 100 aastat oled olnud iseseisev ja sõltumatu, mis
on väga tähtis kogu rahva jaoks. Kodanikud saavad tunda siin ennast kaitstult ja rahulikult. Me
oleme näinud palju vaeva ja valu, et aastal 2018 saaksime tähistada oma riigi 100. sünnipäeva.
Arvatakse, et meie, eestlased, oleme tuimad, sallimatud ja isekad. Tegelikult see nii ei ole. Me
suudame olla väga südamlikud ja kokkuhoidvad, mida näitavad ühiselt korraldatud peod. Kõige
pikema ajalooga ja tuntum on laulu- ja tantsupidu. Praegusel toimuvad need Tallinnas ja on
eestlaste ja Eesti sõprade jaoks suursündmused, millele elatakse kaasa nii koha peal kui ka
televiisorite ees. Selline pidu kutsub meie maad külastama välismaalasi, kes samuti on
vaimustuses. Eestimaa on väga tuntud ka puhta looduse tõttu. Me hoiame oma maad.
Sinu metsad, järved, põllud imetlusväärsed ja pakuvad naudingut. Sinu maa ongi just see, mida
õige eestlane jääb kaugel olles igatsema. Me hoiame seda ühiselt puhtana ning oleme uhked.
Sinu käänulised teed ja pikad põllud pakuvad alati silmailu.
Mitte just kõik eestlased pole rahul oma maaga, kuid seda ei saa neile pahaks panna. Iga inimese
vaatepilt ja nägemus ei ühti kõiges. On inimesi, kes lähevad kaugele ja ei tulegi tagasi, on
inimesi, kes elavad Sinu maal, aga kurdavad madala palga ja viletsate poliitikute üle. Asjad ei
saagi kõigile ühtemoodi head olla ja selle pärast ei tohi veel alla anda. Tuleb näha ka oma
küündimatust ja püüda ise midagi ära teha, alles siis nõudma hakata. Sa oled olnud mõistev ja
pikameelne oma kodanike suhtes ja oled proovinud muuta elu paremaks meie enda valikutest
lähtudes. Oled olnud vapper ja suutnud jõuda väga kõrgele ja kaugele. Kõike ei saagi korraga.
Ma usun Sinusse.
102