"Ma Sulle kirjutan..."

Eesti
Olen siin elanud juba 17 aastat ja saan öelda, et olen eestlane. Elu Eestis on vaheldusrikas ja
tore. Saan siin tegelda asjadega, mis mulle meeldivad, kuigi kooli kõrvalt jääb üsna vähe aega.
Eestimaa pind on tasane, puuduvad kõrged mäed, millest on pigem kahju. Samas on meil
küllaga metsi, kus jalutada ja seeni ning marju korjata. Eriti südamelähedased on mulle aga
saared ja meri. Seda arvatavasti sellepärast, et veetsin oma lapsepõlve saarel.
Siin on erinevad aastaajad. Need pakuvad vaheldust, nii et igav ei hakka. Ilm Eestis on aga
viimasel ajal üpris kehv: suved on vihmased ja jahedad, talved on vihmased ja liiga soojad ning
lumi, mis maha sajab, sulab samal päeval ära. Lumepuuduse tõttu on siin viimastel aastatel
järjest raskem tegelda minu lemmikala - murdmaasuusatamisega. Aga ei tohi kliima pärast liiga
palju nuriseda, kuna mitmel pool mujal maailmas on ilm palju hullem, näiteks raputavad USAd
järjestikused orkaanid, Eestisse nad õnneks ei jõua.
Loomad, kes siin elavad, on enamjaolt sõbralikud ega tee inimestele liiga. Siin puuduvad suured
ja ohtlikud maod ja pole ka teisi eluohtlikke loomi. Ka sääsed ei kanna siinmail malaariat edasi,
aga nad on väga tüütud.
Eestis inimesed on loomult jonnakad ja külmad, liiga kinni oma arvamustes ega taha neist isegi
vastupidise tõestamisel lahti lasta. Samas on eestlastel säilinud terve talupojamõistus, mis on
päästnud nii mõnessegi lompi astumisest.
Eesti eeliseks on väike pindala ja rahvaarv, see teeb Eestist paindlikku riigi. Ka hästi arenenud
infotehnoloogiaga riigi tiitli sai Eesti tänu väiksele pindalale ja rahvaarvule, sest muidu poleks
saanud kogu Eestit katta internetivõrguga.
Olen vist õnnelik, et olen eestlane ja saan elada vabas Eestis.
64