"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Eesti, riik, kus ma sündisin,
siin aegamööda suureks sirgusin,
Eestisse ma kiirelt kiindusin,
riiki, kus on enamik mu elu hiilgusi.
Õppisin rääkima ühtses eesti keeles,
esimesed sõbrad kodukandis veel mul meeles.
Olles punapõskne noor laps,
pidasin ma veel Eestit kogu maailmast suuremaks.
Eesti metsades nägin ma rohelust,
pikali heites tundsin sambla kohevust,
ei iial näinud ühiskonna koledust,
sest ei teadnud veel oma olemust.
Inimesed siin on soojad,
kuid enamik neist endasse hoiab.
Küll ükskord see hommik koidab,
Kui Eesti käsi meid endid toidab.
Saabub lõpuks number 100
Sajandipikkune ajalugu on Eestil seljataga,
Halvad mälestused matame maha,
et saaks seada Eesti tulevikku raja.
116