"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis Eesti Vabariik!
Kirjutan Sulle selle kirja, et avada enda kõige sügavamaid mõtteid ning tundeid, mis on mind
vallanud viimased 17 aastat, elades Eesti Vabariigis. Oled pakkunud mulle kui ka mind
ümbritsevatele inimestele imelise kodumaa.
Soovin Sind tänada nelja imeilusa aastaaja eest. Mõtteis mõlguvad mul naerurikkad ja lõbusad
retked metsa koos ligimestega. Valgel talvehommikul on kõige parem tunne minna akna juurde
ning silmitseda valget ja sillerdavat lund, mille käigus tekib kohe mõte minna välja lumemeest
ehitama. Kuigi ilmad pole Eestis just kõige ilusamad, on rahval palju teisi võimalusi, kuidas
päevi sisustada.
Meid ümbritseb tasakaalukus. Tunnen, et mul on olnud ja on siiani nii palju võimalusi siin riigis
ise enda elu paremaks muuta ning õnnelikult elada. Eesti Vabariik pakub meile palju võimalusi
elu huvitavamaks muuta. Sellest mõeldes tuleb mulle mõttesse kindlasti laulupidu. Laulupeol
tundsin end nii uhkena, seistes seal mitme tuhande noorega laulukaare all. Aitäh, Eesti Vabariik,
et andsid mulle võimaluse laulda enda tunded välja, jagades neid ka teistega!
Nagu kõikidele inimestele kohane, ei ole ka mulle kõik meelepärane. Ennast leidma ja harima
on mul plaanis minna küll mõnda teise riiki. Seda ei saaks ka negatiivsena võtta, sest igatsus ja
armastus kodumaa vastu aina suureneb. Luban Sulle, et kannan kaasas enda emakeelt ning
kavatsen rääkida ka teistele, missugusest imelisest riigist pärit olen.
Üldiselt ei kurda ma oma kodumaa üle. Just siit olen leidnud endale kõige kallimad sõbrad ja
tuttavad. Pean Sind tänama, et muudad kodukandi rahva jaoks turvaliseks ning leiad rohkem
võimalusi meie elu parandada.
157