"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Minu kiri Eestimaale on seotud kõigi kallite eestlastega ja ka nendega, kes elavad Eestis, kuid
on tulnud mõnest muust riigist. See kiri pole kirjutatud eesmärgiga kedagi süüdlaseks teha, vaid
on lihtsalt üks väike arvamuslugu, pöördumine.
Mulle Eesti meeldib, olen veetnud siin enamiku oma lapsepõlvest. Tänaseks olen ma juba
piisavalt vana, et lapsepõlv hakkab lõpule jõudma. Eesti on oma olemuselt väga kaunis. Meil
on vedanud imelise maastikuga, mida iseloomustavad tihedad metsad ja hubane loodus. Seda
suurriikides naljalt ei näe. Meil on neli aastaaega, mis õpetavad meile, kui ilus on looduse, mis
temperatuuri tõustes või siis langedes saab aina ilusama näo. Eestis ei tule ette
looduskatastroofe, nagu näiteks vulkaanipurskeid, tornaadosid, suuri üleujutusi ja maavärinaid.
Oleme Eesti paiknemisega vägagi õnnega koos. Pean ka seda positiivseks, et siin pole toimunud
terrorirünnakuid. Eestlased on vägagi toredad, kuid leidub ka erandeid nagu igal pool maailmas.
Tavaeestlane ei kurda oma probleemide üle, vaid on emotsionaalselt tugev ja iseseisev.
Olen tähele pannud, et enamik probleemidest, mille üle eestlased nurisevad, on seotud
poliitikute ebaaususega. Pean silmas täisealisi inimesi, lapsed ei oska minu arvates veel
täielikult hinnata poliitikat, selle mõju ja toimimismehhanismi. Mina olen tegelikult veel
lapseeas, kuna pole jõudnud saada 18, mis sümboliseerib tänapäeval täisealisust. Lihtsalt kahju
on, et pean kuulama, kuidas kaaskodanikud kritiseerivad poliitikuid. Rahvas ja nende valitud
esindajad peaks koostööd tegema, et mõlemal poolel oleks hea. Kumbki pool ei tohiks lähtuda
ainult oma huvidest ja tahtmistest.
Kui vaagida meie elu positiivseid ja negatiivseid külgi, siis võin uhkusega väita, et plusse on
igal juhul palju rohkem. Olen õnnelik, et elan sellises koduses riigis nimega Eesti.
86