"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Eesti on üks tilluke riik, kes on mitme võõra võimu all olnud, kuid saanud vabaks. Uskumatu
on mõelda, et meie riik saab 10-aastaseks. Riik ei ole perfektne, kuid ikkagi hea koht elamiseks.
Meid ei ela siin palju, aga praegu see muret veel ei tee. Tulevikus on aga väike rahvaarv suur
mure, kuna aina vähemaks jääb kultuuri, keele ja rahvuse edasikandjaid.
Meie parimaks külg on puutumatu loodus. Üle poole Eesti pindalast moodustavad metsad. Need
on siin ilusad. Kurb ainult, et inimesed seda ei väärtusta ega tihedamini metsas ei käi. Eesti on
suurepärane koht kalastamiseks, kuna meil on palju järvi.
Juba minu lapsepõlveajast on palju muutunud. Meie riik kasvab ja areneb kogu aeg. Juba
ammusest ajast on eestlased olnud väga innovaatilised. Ikka on nii olnud, et kui teised riigid
võtsid midagi kasutusele, ei pidanud kaua ootama, kui Eestisse uuendused jõudsid. Arenemist
on näha igas linnas, iga aastaga kerkib midagi juurde, taastatakse ja remonditakse. Isegi minu
kodulinn on kogu aeg pidevas muutumises.
Üks ebameeldivamaid nähtusi on Eesti ilm. Eriti viimastel aastatel on ülekaalus vihmased
ilmad, raske on aru saada, mis aastaaeg parajasti on: pole õiget talve ega suve, see tõesti ärritab
mind.
Muret tekitab see, et Eesti elekter tuleb põlevkivi töötlemisest. Kõik teavad, et see pole
keskkonnale kasulik. Samuti pole lähitulevikus näha, et olukord muutuks.
Mul on hea meel, et elan rahuajal. Paljudes riikides ei ole olukord nii hea kui meil ja meil tuleks
selle eest tänulik olla. Neid inimesi on palju, kes on sündind sõjaajal ja kes ei teagi, mis rahu
tähendab. Kõige kurvem on see, kui inimene harjub sõjaga ära. Minu arvates on väga
suuremeelne sõjapõgenikke aidata.
Noorte üle on mul ka samuti hea meel ja loodan, et nad arendavad ja muudavad riiki veelgi
paremaks.
75