"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis Eesti Vabariik
Tean, et varsti saab pühitseda Teie 100. sünnipäeva. Ma arvan, et see on oluline number ühe
väikese riigi jaoks. Mina olen veel 17-aastane koolitüdruk, pärit Eesti väikelinnast. Vaatamata
noorele eale, tahan Teile oma mõtteid edastada, Teid tunnustada, aga ka oma muredest rääkida.
Loodan, et minu kiri jõuab Teieni.
Tean, et Teil on olnud raskeid aegu. Ajaloo keerdkäikude kiuste oleme tänaseks jõudnud
iseseisva ja demokraatliku riigini. Meil on säilinud oma keel ja kultuur. Olen õnnelik, et olen
sündinud vabas Eestis. Tänapäeva noortel on tunduvalt paremad võimalused silmaringi
laiendada kui meie vanematel. Meil on võimalik vaadata maailmas ringi ning õppida
rahvusvahelistes ülikoolides, saada teadmisi, mis on kasulikud meile endale, aga mis kuluvad
marjaks ära ka Eesti elu edendades.
Olen tänulik, et oled loonud noortele suurepärased õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem
on tunnustatud üle maailma. Meil on kaasaegsed õppimisvõimalused ja innovaatilised õpetajad.
Ma tänan Teid kõige selle eest! Saavutatule vaatamata on meil üheskoos palju teha. Kas me
märkame kõiki abivajajaid? Kas kõik lapsed on ikka õnnelikud? Tähtis on, et kõigil lastel oleks
kõht täis ning hooliv perekond. Oluline on, et oleks tagatud toetus kõigile, kes vajavad abi, nii
haigetele, eakatele kui neile, kelle elus ei ole kõik kõige paremini läinud. Tähtis on märgata ja
hoolida!
Eesti Vabariigis on praegu turvaline elada. Teades, mis toimub välismaal, tuleb meil säilitada
valmisolek võitluseks terrorismiga.
Hea Eesti Vabariik! Oleme tänaseks päevaks jõudnud riigini, mille üle saame uhked olla. Kuid
me ei tohi jääda sel teel seisma, tuleb koos püüelda veel parema Eesti poole. Ma luban, et ma
aitan. Isegi kui ma oma otsingute rajal siit korraks lahkun, tulen ma Eestisse kindlasti tagasi.
68