"Ma Sulle kirjutan..."

Isamaale
Vaikselt vormin sõnu Sinust
kauneid, häid.
Veel meeltes kõlab nende ilu,
mis vahel suisa salapärast lummust täis.
On varjundeid ja erinevaid värve,
neid endas ikka kannad Sa.
Oh, hoia palun seda ilu
ja vii ta enesega rändama.
Külm sügistuul on võtnud võimust
ja saatnud linnud oma teed.
Ta silmapiiri leekidesse paisand
ja hallaga on katnud teed.
Nüüd talvehiilgus täidab minu hinge,
taas valgeks võõbatud on maa.
Teed pimeduses näitab lumeingel,
tal tasahilju järgnen ma.
Kõik äkki jäänud seljataha,
taas värvid kirkad valitsevad maad.
Siin kõigile on ruumi küllalt,
võid tulla, tunda, tajuda.
Need kaunid sõnad pühendan ma Sulle,
mu armas.
Ole igavesti hoitud,
ISAMAA!
201