"Ma Sulle kirjutan..."

Tere, Eesti
Kuidas Sul läinud on? Loodan, et hästi.
Hiljuti käisin oma vanaema juures, vaatasin aknast välja ning mulle meenus, kuidas väiksena
maja lähedal oleval mäel kelgutasin. Nüüd laiub seal uus spordihoone ja staadion, selle taga
kõrguvad uued kortermajad ja poed. Meenutasin, kuidas käisin metsas marjul. Nüüd seda metsa
enam ei ole. Selle asemel laiub suur lank, kus on mõned kännud, puud ja võsa. Mis sai Sinu
kaunist loodusest ja metsadest, mis siin varem laiusid?
Igatsen seda aega, kui ma veel väike laps olin. Aega oli rohkem. Nüüd on selline tunne, et aeg
jookseb kui vesiliiv läbi sõrmede. Siis oli elu lihtsam, päevane rutiin oli lasteaeda ja koju. Nüüd
on see asendunud kooli, trenni, töö ja paljude lihtsate, kuid aeganõudvate kohustustega. Polegi
enam aega, et õhtuti telerit vaadata või lihtsalt puhata. Kas Sul on ka nii, et mida vanemaks
jääd, seda kiiremini aeg kaob? Varem oli aega, polnud kiireid autosid ega nutitelefone. Oli aega
rahulikult olla ja elada. Nüüd on aga kõigega kiire, kõik peab olema tehtud kohe ja info peab
olema kohe kättesaadav.
Kuidas on Sinu ilmaga? Varem oli talvel paks lumi maas, kuid nüüd on see kuhugi kadunud.
Kuhu ometi? Ilmselt on selle taga reostus ja kliima soojenemine. Kuid sügisilmad on ikka sama
vihmased ja külmad nagu vanasti. Suved on aga sama soojad nagu varem.
Kallis Eesti, loodan, et Sul läheb hästi ja järjest paremini, ning vaatamata kriitikale kuulad Sa
ikka positiivseid sõnu ja järgid oma tõekspidamisi.
155