"Ma Sulle kirjutan..."

Eestile
Mul on hea meel, et Sa juba 100-aastaseks saad. Mõelda vaid – Sa oled juba ühe sajandi
iseseisev riik olnud ning jätkad selleks olemist. Kangesti oleksin ma tahtnud Sinu esimesel
sünnipäeval olla. Just nimelt Sinu esimene sünnipäev, sinu iseseisvumine oli see, mis ühendas
meid, eestlasi, üheks rahvaks. Muidugi olime me eestlased sünnist saadik, kuid peale seda, kui
kuulutasid end iseseisvaks, teadsime, et oleme õed-vennad. Mitte miski ei tundunud enam
võimatuna ega tundu ka nüüd sada aastat hiljem. Aasta-aastalt oled Sa liikunud paremuse
suunas ning jätkad selles suunas liikumist. Mina usun, et Sind ootab helge tulevik, kui jätkad
samas suunas, samas vaimus. Kui mõelda, kuhu oled Sa jõudnud nende saja aastaga, näen
vaimusilmas, kuhu viivad Sind järgmised. Kindlasti jätkad Sa tööd eestlaste heaolu nimel, tagad
võrdsuse ning hoiad meid koos, nii nagu oled Sa meid siiamaani hoidnud. Olen tänulik kõige
eest, mis Sa mulle võimaldanud oled, isegi siis, kui teinekord sellest väheks jääb. Ma tean, et
Sa annad endast parima ning näed vaeva sellega, et minul ja teistel eestlastel oleksid paremad
elutingimused ning võimalused ning ma hindan seda kõrgelt. Kui läheb õnneks, veedan oma
päevad elu lõpuni Sinu riigis, kasvatan siin üles oma lapsed ega isegi piilu teisi riike. Kuid tea,
et mis iganes ka ei juhtuks, ükskõik kuhu elu mind viib, kus riigis ma end tulevikus elamas
leian, Sa elad siiski südames. Sa oled ning jääd minu kodumaaks.
125