"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri auväärt juubilarile
Armas Eesti Vabariik, peagi saad Sa 100-aastaseks. Ma ei tea, kas 100 aastat ühe riigi kohta on
vähe või palju, aga arvan, et sinusuguse väikeriigi kohta on seda parasjagu. Missugune nägid
Sa välja 100 aastat tagasi? Seda mina ju täpselt ei tea, kuid aimduse olen saanud ajalooõpikute
ja filmide kaudu.
Minul on olnud au sündida taasiseseisvunud Eestis. Olen õnnelik, sest elan avatud Eestis - kogu
maailm jõuab kätte interneti kaudu, noored saavad õppima minna teistesse riikidesse, soovijad
samuti ka tööle; silmaringi avardamiseks on võimalused reisimiseks. Väga tähtis on Eesti riigi
kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, mis loovad suurema võimaluse arenguks, Sinu
turvalisuse ja heaolu tagamiseks.
Kokkuvõtlikult võin öelda, et juba minu elatud 17 eluaasta jooksul on toimunud Sinu elus suur
areng. Seega on 100 aasta jooksul väga-väga palju muutunud. Kas oleksid osanud arvata, et
kunagi on olemas nutiseadmed, milleta mina ei kujuta elu enam ettegi, või paki viib koduukse
taha inimese asemel robot?
Varasemalt olid tähtsad hoopis teised väärtused: vanematel oli rohkem aega oma laste jaoks,
loodus oli puhtam, väidetavalt olid inimesed ka tervemad. Eks igal ajastul on oma võlu ja valu.
Osalesin suvel noorte tantsu- ja laulupeol, mis andis mulle fantastilise elamuse. Väga uhke
tunne oli seista laulukaare all ja laulda Sulle kauneid isamaalisi laule. Sulle laulmine oli minu
jaoks väga tähtis. Saadud võrratu kogemuse taustal soovin, et Eestimaal kõlaks meie kaunis
emakeel, et jätkuks laulupidude traditsioon, et inimestel oleks tööd, et elu oleks turvaline ja …
Pikka iga Sulle!
174