"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis Eesti Vabariik
Kirjutan sulle, sest mind on ära tüüdanud see, mis toimub viimasel ajal meie riigis.
Just nüüd, valimiste eel, on kogu me riik aetud pahupidi. Lubad suuremaid lastetoetusi, spaade
rajamisi, lasteaedade renoveerimisi, kergliiklusteid, julgeoleku tugevdamist. Kuid milleks anda
selliseid lubadusi, kui neid ei täideta? Mida rohkem lapsi peres, seda suurem toetus, eks? Üritad
tõsta meie rahva iivet raha eest? Pered peaksid tegema lapsi nii palju, kui nad üles jõuavad
kasvatada. Raha on võimalik kõigil teenida, seega Sa võiksid siinkohal lõpetada rahaga
survestamise. Kui jätta nüüd raha kõrvale, on siiski kõige tähtsam, et lastele tagatakse haridus,
turvatunne, tervis.
Linnatänavatele on tekkinud liiga palju halli massi, keda ei huvita meie riigi olevik ja tulevik.
Suuremat osa poliitikuid ei huvita rahva heaolu, neile on kõige tähtsam hääle saamine ning
võitmine. Sel aastal on valimisõigus antud ka 16- ja 17-aastastele, tänu sellele on poliitikud
muutunud aktiivsemaks, et saada endale rohkem hääli, riputades sotsiaalmeedias oma reklaame
igale poole ning kirjutades inimestele isiklikult. Eesti Vabariik, kas oleks võimalik, et ei
toimuks enam sellist survestamist, kuna see jätab inimestele vähem otsustamisvõimalust.
Eestile on vaja poliitikuid, kes mõtleksid oma peaga ning annaksid lubadusi, mida on meie
rahvale vaja ning mida suudavad ka täita. Kahjuks aga ei saada sellest aru, et survestamine
tõukab valijaid just valimistest eemale.
Kuigi meie riigis pole kõik parimas korras ja alati ei kuulata rahva arvamust, siis sellegipoolest,
Eesti Vabariik, armastan Sind, sest oled minu kodumaa.
123