"Ma Sulle kirjutan..."

Tere, Eesti
Mul on Sulle midagi öelda.
Midagi kõrva sosistada.
Midagi suhteliselt sisutut küll, aga küll Sa aru saad.
Kergelt sürrealistlik tekst polnud eelmine kord Sulle mingi problem, küll sellegi ära kannatad.
Nimelt…
Ma just kustutasin selle rea ära, mis ma siia kirjutasin ja kirjutan nüüd selle asja asemele.
Nojah, eks ta läheb siis sedasi edasi.
Edasi sedasi, et soovin teada, mida nimelt Sa siit maailmast otsid?
Kas see, mis sa tänaseks ehitanud oled, vastab sinu ettekujutusele?
Ma miskipärast arvan, et vajab veidi lihvimist…
Äkki tahad teed korda teha või mitte maad nii vara lumiseks sadada?
Mul on õigus öelda sulle, et leian, et oleks viisakas ka meiega arvestada.
Tead Sa ka, kui raske ja närviajav ja masendav on hommikul kooli tulla, kui pole veel 18…
Ja pole veel lube.
Ja pean kahte paari kindaid 24/7 kandma, sest väljas on suvest saati miinuskraadid.
Ja mul on õigus, küll filosoofiliselt, kuid siiski, see trükiviga sinna eelmisesse lausesse jätta, las
olla.
Oleks tore, kui näiteks järgmine aasta saaks inimese moodi väljas käimist nautida.
Ses mõttes, et tahaks päikest ja ei kannata neid loike ja muud seesugust.
Ja uueks aastaks võid varasema sooja ka kinkida, aitäh!
Mis Sul veel viga on?
Aa, need igasugused lollid seadused, mis piiravad lõbu või näiteks ajavad närvi, sest Sa tahad
raha...
Väga ei viitsi iga kord Lätis käia, kui sünnipäevaks kasti õlut vaja, aja oma alko hinnad alla
tagasi.
Ja kütet võiks ka odavamalt saada, ei pea meid Läti suunas kogu aeg juhtima.
Hea küll, ladusin Sulle juba piisavalt puid.
Ega Sul tegelikult nii väga viga polegi.
Ilus loodus ja värki, tead küll.
Munamägi ja need teised künkad eriti.
Perfektne maastik.
Eriti Võrus.
Täielik kirss tordil.
Maasikas.
205