"Ma Sulle kirjutan..."

Tere, Eesti Vabariik
Kirjutan Sulle, sest olin mõnda aega sinust eemal, koguni kaks nädalat. Mul on sulle palju
põnevat rääkida. Tean ka, et Sul on varsti tähtis juubel tulemas, mida küll tähistatakse juba
praegu, kuid õige päev, mis on 2018. a veebruaris, on kõige tähtsam.
Ma olin reisil Boliivias, see on siit väga kaugel. Ma nägin kohti, mida pole kunagi varem
näinud. Loodus seal oli täiesti teistsugune. Seal olid mäed, kõrbed ja isegi džungel. Kui seal
olin, tundus mulle, nagu oleksin ajas tagasi läinud, nägin, kuidas kaks härga oli ikke külge
seotud ja maad künti. Selliseid asju Eestis ei näe. Mulle väga meeldis Boliivia loodus ja
inimesed, seal polnud küll internetti ega arvutit, kuid see kõik ununes seal. Päevad läbi matkasin
mägedes, külastasin erinevaid vaatamisväärsuseid, käisin ka koopas ning lõpuks sõitsin
jalgrattaga Surma teel. Reisi ajal igatsesin muidugi ka kodumaad, oma sõpru ja kodu.
Sinu sünnipäev tuleb väga eriline, sa saad saja-aastaseks. Peetakse seda ju koguni kolm aastat.
Alustati juba 2017. aasta aprillis, kui möödus sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, lõpeb
2. veebruaril 2020. aastal, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Need kolm
aastat hõlmavad väga paljusid ajalooliselt tähtsaid sündmusi. Sünnipäeva jaoks on ka
rekonstrueeritud paljud vaatamisväärsused ja keskväljakud Eesti linnades. On tehtud mitmeid
konkursse, kus on paljud inimesed osalenud, eriti noored ja lapsed.
Mulle väga meeldib elada siin, isegi kui on väike riik ja vähe inimesi, kuid samas on rahulik ja
ei juhtu nii palju õnnetusi kui mujal maailmas. Ma loodan, et Su sünnipäev jääb kõigile alatiseks
meelde, kindlasti korraldatakse veel palju üritusi, mille puhul saab siinne rahvas rõõmustada.
Eriti peale reisi näen, millised rikkused meil on ja selle eest tänan Sind väga.
181