"Ma Sulle kirjutan..."

Mu kallis Eesti Vabariik
Sa oled mulle kõik! Nii arvasid ka minu vanaisa, isa ja onu, kes võitlesid Sinu vabaduse eest
vabadussõjas. Ja mina ja minu pojad võitleme Sinu vabaduse eest edasi, kui see peaks ohtu
sattuma!
Elu siin ei ole küll kõige parem, aga hukka Sind selle eest ei mõista keegi. Kui küsida abi, siis
Sa pakud seda, mitte küll nii, nagu seda alati mõeldud on, aga Sa vähemalt proovid. Nüüd, kui
valimised on ukse taga, pakud aina rohkem toetusi. Nii see kahjuks ei käi. Kui praegu raha
jagada, siis on see vaja pärast kuidagi tagasi saada. Ja kuidas Sa seda teha mõtled? Makse
tõstes? Elu on siin niigi kallis. Hinnad tõusevad. Paljud madala palgaga inimesed käivad mitmel
töökohal, et toime tulla. Äkki võiks maksude tõstmise meie hoolde jätta?
Sinu juures on palju meeldivaid asju ka. Kooliharidus on tasuta. Me ei pea muretsema, et meie
lapsed jääksid ilma hariduseta. Kui linnast välja sõita, võib leida kohti, kuhu inimene tihti ehk
ei satugi. Sinu imelised metsad on just selleks loodud, et minna end uue värske energiaga
laadima. Pole siin suuri looduskatastroofe, mis laastaks meie kodusid. Kõige toredam on Sinu
juures see, et Sa tagad oma rahvale usu- ja sõnavabaduse. Sa muretsed oma rahva turvalisuse
pärast ning koolitad selleks inimesi, kes tagaks rahvale turvalise elukeskkonna, et me ei peaks
muretsema sõja pärast. Sa tagad korraliku arstiabi neile, kes seda vajavad.
Tead, kallis Eesti, peale kõike head ja halba oled Sa endiselt minu kodumaa.
251