"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Õpilasena siin Sinu ees seistes on mu õlul kohustus anda endast parim. Meile sisendatakse küll
iga päev tüütuid malle, mida peame täitma, kuid seda ei tehta eesmärgiga kaotada tulevikku
viivad noored. Ei! Meie kool annab hea vundamendi, millelt lendu tõusta ja meie mainet tõsta.
Meist vormitakse lendajaid, kes oma maandumiskohale loovad järgmistele uue platvormi, et
jõuda veel kaugemale.
Me oleme hariduselt eesrinnas ja pürgime tippu. Meil on tublid õpetajad ja õppejõud, kelle
meetodeid on vorminud aastatepikkune kogemustepagas, mis näitab, kus ja mida paremini teha.
Siia oleme jõudnud nende koosveedetud töörikaste, mure- ja rõõmurohkete, võite ja kaotusi täis
aastatega.
Koos oleme saavutanud midagi erakordset. Tee tippu on küll pikk, kuid mul on usku, et me
saame ka üheks neist, kes kõik teised tahavad olla. Meid pole küll eriti palju, kuid kui eestlastel
on vaja tulla kokku, et üheskoos millegagi hakkama saada, siis on kokku tuldud ja võimatunagi
näivaga hakkama saadud.
Eesti liigub pigem ajaga kaasa, selle eest vaid kiidusõnad tuleb teele saata. Arenguks on veel
ruumi, kuid eesti noored toovad siia värskema õhu ning panevad puhuma uued tuuled. Me
oleme koos suutnud luua kultuuriruumi, kus teist inimest enamasti nähakse inimesena ning
püütakse mingilgi määral mõista.
Meie memmed ja taadid, kes elavad veel vanaviisi, on meie mälu kandjad, reliikviad. Nad on
hindamatud ning loodan, et ka edaspidi on neil hea elu ning neid hoitakse ja väärtustatakse, sest
ilma nendeta poleks meil juuri.
Me tulime, oleme ja jääme. Jääme, kuni jõudu jagub ja hing veel sees, püüdes luua ikka ja aina
paremat Eestit ja maailm selle ümber.
Aitäh!
113