"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Raske on midagi öelda oma koduriigi kohta, kus ma olen sündinud ja üles kasvanud. Sellel
pinnal on juhtunud olulisi asju, mis on muutnud meie rahvast igavesest ajast igavesti. Iga
eestlane on tükike kodumaast, sest kui keele kõnelejaid ja traditsioonide hoidjaid poleks, poleks
ka riiki.
„Eestlane olla on uhke ja hää,“ on üks rida Alo Mattiiseni loost. Tõesti, eestlane on uhke olla
just seepärast, et meie rahvas on palju kannatanud, aga alati kõigest välja tulnud, võttes kaasa
endaga traditsioonid ja kombed. Nähes seda, mis toimub ümberringi, pean kurbusega tõdema,
et paljusid traditsioone enam ei austata ja tõelisi patrioote jääb aina vähemaks. 21. sajandil
sündinud lapsed ei tea, kui palju nende vanemad ja vanavanemad pidid kannatama, et Eesti
üldse iseseisvaks saaks, nad ei oska seda hinnata.
Tahan õnnitleda Sind, mu kallis kodumaa, suure sünnipäeva puhul. 100 on juba kolmekohaline
numbe,r mis tähendab, et Sa oled eksisteerinud maailmas juba terve sajandi. See aeg on
õpetanud Sulle palju. Kunagi ei tohi anda alla ja alati peab püüdlema oma unistuste poole. Sul
on olnud karm minevik, kuid Sa ei andnud alla ja tõusid jälle nagu fööniks tuhast.
Aitäh, et oled andnud meile keele, kultuuri ja territooriumi, kus saame elada. Ilma sinuta, mu
armas isamaa, oleks ma koduta. Tean paljusid inimesi, kes käivad tööl Soomes või tahavad
sinna minna eesmärgiga suuremat elatist teenida, kuid ma loodan väga, et nad naasevad kunagi
kodumaale ja on õnnelikud just , Eestis.
Ma loodan, et sa oled õnnelik, et oled demokraatilik riik, kus rahva käes on võim ja kõik on
võrdsed. Oled parim ja tänan, et oled olemas ning hea kodu oma kodanikele.
4