"Ma Sulle kirjutan..."

Armas Eestimaa!
Kirjutan Sulle, kuna arvan, et peaksid teadma, mis mul mõtteis mõlgub. Panen Sinu jaoks need
mõtted kirja, et teaksid, kui kallis Sa oled.
Alustuseks mainin, et olen elanud koos Sinuga kõigest 18 aastat, kuid teadmine, et see on minu
kodumaa, teeb meele rõõmsaks. Rõõmsaks esiteks sellepärast, et mulle meeldib Sinu looduse
ilu ning vaikus talveöödel. Pole kuskil kohanud just sellist ilmastikku kui siin. Teiseks on eriline
tunne olla osa Sinu rahvast. Sinu keel, traditsioonid, toidud – need on peamised põhjused, mis
muudavad siin viibimise eriliseks. Võimalus rääkida eesti keeles on üks peamisi põhjusi, miks
mulle meeldib siin elada. Eesti keele kõla on täiesti erinev teiste keelte kõlast.
Eestimaa, kas Sa tead, kui lõbus on rännata ringi mööda Sinu maad. Eriti suviti. See on
ainulaadne tunne, mida igaüks kogeb omamoodi. Olen käinud mitmetes paikades ning pean
tõdema, et mida kauem ma olen rännanud mööda Sinu teid, seda paremini ma märkan, kuidas
Sinu rahvas on abivalmis ning kokkuhoidev. Isegi võõramaalasele ulatatakse abikäsi, sest
aitamine pole häbiasi. Lõbusaks teeb seiklemise veel looduse ilu. Iga rännaku käigus olen
käinud jalutamas Sinu looduses, avastanud erinevaid huvitavaid kohti ning kuulanud lindude ja
loomade hääli. Ka on olnud olukordi, kus olen eksinud õigelt teelt, kuid õnneks olen leidnud
teise tee, mis viib kohale. Sellised olukorrad muudavadki reisi huvitavamaks.
Enne kui kirja lõpetan, tahan veel rääkida Sinu rahva edukusest, nii vaimsest kui ka füüsilisest.
Sinu rahvas on enamjaolt haritud. Sinu rahvas on suutnud muuta riigi e-riigiks, mis teeb nii
mõnelegi suuremale riigile silmad ette, kuna nii väike rahvas suudab vapralt püsida oma
arengus suuremate kannul. Loodetavasti jääb see nii olema ka edaspidigi koos Sinu abiga.
Kõike head, Eestimaa!
261