You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…’’<br />
Nii algab see tähtis laul Sinu jaoks, mu kallis kodumaa. Sel aastal täitub Sul sada aastat. Oled<br />
selle aja sees nii kannatanud kui kosunud. Sada aastat on pikk aeg meie, inimeste jaoks. Ühe<br />
riigi jaoks võime seda lugeda ajaks, mil see hakkab alles enda ümber maailma teise pilguga<br />
nägema. Ka riigid võivad vahel käituda nagu teismeeas noored.<br />
Me oleme e-riik ja täpselt nagu teismelistele, meeldib ka meie riigile panna rõhku interneti<br />
kasutamisele. Ükskõik kuhu me lähme (olgu selleks kool, kohvik, restoran või muu koht),<br />
leiame seal alati WiFi võrgu, mille parooli me vahel ei tea, kuid see on olemas. Me mõlemad<br />
teame, et mitte ainult noored ei kasuta internetiteenuseid, seda teevad ka meie vanemad ja isegi<br />
mõned vanavanemad. Suhtlemine on nii lihtsam, eriti kui on väga kiire ja pole aega, et üksteist<br />
näha.<br />
Olen kuulnud vahel välismaal kehtivatest õppesüsteemidest. <strong>Ma</strong> ei valeta, kui ütlen, et mul on<br />
rõõm õppida Eestis, sest mõnes riigis toimivad õppesüsteemid hirmutavad mind. Näiteks<br />
Inglismaal ja Ameerikas on erinevate tasemetega koolid (freshmen, Sophomores, Junior,<br />
Seniors ehk õpilased 9.-12. klassides, 9.-12. klass on meie mõistes keskkool), samas kui meil<br />
on kõigest lasteaed, põhikool, gümnaasium või kutsekool ja ülikool. Leian, et Sinu<br />
haridussüsteem, kallis kodumaa, on kergesti mõistetav, kuid raskesti läbitav. Tean, et teed seda<br />
minu ja teiste noorte tuleviku heaks. Seepärast ma püüan selle läbida.<br />
Mu Eestimaa, ma tean, kui palju haiget see teeb, kui näed, kuidas siin kasvanud ja elanud<br />
inimesed ühel päeval lahkuvad, et minna maailma avastama või teise kohta elama. <strong>Ma</strong> tunnen<br />
Su valu ja see teeb ka mulle haiget. Soovin, et saaksin seda peatada või kuidagi seda voolu<br />
vähendada. Kindlasti Sa mõtled:’’Miks nad lahkuvad? Kas ma tegin midagi valesti? Kas ma<br />
pole neile piisavalt hea?’’ <strong>Ma</strong> lohutan Sind, Sa pole midagi valesti teinud. See on inimese<br />
loomuses mitte hinnata seda, mis talle hetkel kõige lähedamal on. Ühel päeval, ma usun, et nad<br />
pöörduvad tagasi, nad kõik. Seniks hoia oma pea püsti, ole uhke enda üle.<br />
Kodumaa, Sul on möödunud 100 aastat, kuid ometi oled Sa nii noor. Sa oled teismeline nagu<br />
mina, kes neid sõnu <strong>Sulle</strong> kirjutab. Milline oled Sa siis, kui täitunud on 200 aastat? 300?<br />
Sooviksin seda näha. Oma vaimusilmas ma näen, kui palju võimsamaks Sa muutud iga<br />
aastakümnega, ja iga aastaga ma näen, milliseid tegusid Sa korda saadad. <strong>Ma</strong> olen Su üle väga<br />
uhke, kallis Eesti Vabariik. Mul on rõõm olla eestlane ja näha täitumas sinu 100. aastat. Jää<br />
selliseks, nagu Sa oled, ära unusta neid, kes elavad Sinust eemal, ega neid, kes räägivad kodus<br />
emakeeles. Kui ühel päeval peaksin ka lahkuma mina, siis palun, ära unusta ka mind, mu kallis<br />
kodumaa. Palju õnne, Eesti Vabariik!<br />
171
Change language