"Ma Sulle kirjutan..."

Tervist, kallis Eesti Vabariik
Kuidas Teil läheb? Minul läheb tegusalt, alati on midagi teha. Koolis tuleb olla usin ning kodus
tubli abimees. Oman positiivset ellusuhtumist, et elada üle rasked ning teguderohked päevad.
Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma saan. Jutt ei käi rahast ega materiaalsest väärtusest, jutt
käib teadmistest.
Viimastel aastatel on Eesti haridussüsteem arenenud õiges suunas. Koolid muutuvad järjest
tugevamaks ning õpilased arenevad järjest kiiremini. Inimesed loevad rohkem raamatuid ning
uurivad rohkem informatsiooni neid kõnetavate teemade kohta. Kas see pole mitte tore, armas
Eesti? Selle eest tuleb Teid tänada. Kui midagi muuta hariduse valdkonnas, siis seda, et tõsta
kasvatajate ja õpetajate palka, sest just nemad valgustavad noori ning kasvatavad neist paremad
ning hoolivamad inimesed. Nemad laovad tugeva põhja Eesti Vabariigile.
Kuid mind painab üks teema, mis siin, Eestis, on lausa piinlik – nimelt poliitika. Vabandust,
aga mis toimub meil siin valimiste sildi all? Mida need poliitikud siin lubavad? Poliitikud ainult
lubavad, nad on terve aeg lubanud, aga pole midagi suurt korda saatnud. Neil peaks olema
piinlik just sellepärast, et nad ei suuda Teid, Eesti Vabariik, aidata juhtimisel ja elu paremaks
muutmisel. Mina olen oma eluga hakkama saanud, aga siin on inimesi, kes on oma eluga hädas.
Eesti, mul on Teile üks palve, valige endale sellised poliitikud appi, kes tõesti aitavad rahval
areneda ning Eestit veel paremaks muuta.
Üldiselt olen ma Teiega rahul ning armastan teid väga, kallis Eesti. Tahtsin teile lihtsalt
mainida, mis tõbi võib Teie elujõudu kahandada. Kuid haigused on ravitavad. Meie, Teie
rahvas, armastame Teid, armastage ka Teie meid.
136