"Ma Sulle kirjutan..."

Eesti,
oled minu kodumaa. Siin olen ma sündinud ning kasvanud. Ma olen väga tänulik, et ma saan
elada just siin, ning soovin Sulle jõudu ja jaksu ka edaspidiseks.
Minu jaoks algas see kõik, kui võtsid mind siia vastu 2000. aasta augustis. Selle lühikese ajaga,
mil ma elanud olen, olen õppinud juba palju erinevaid asju. Suur tänu, et mulle sellise võimaluse
oled andnud. Õppesüsteem on siin tugev ning minu arvates aitab hästi elus hakkama saama.
Peale põhikooli saad valida, kas soovid õppida keskkoolis ning hiljem ülikoolis või minna
kutsekooli ja selgeks õppida teatud eriala. Kuigi oled suuruselt üsna väike ning elanikke on ka
vähe, saad Sa siiski hästi endaga hakkama. Sa suutsid luua meie riigi, kui tundus juba, et meie
rahvas on määratud hukule ning ei eksisteeri võimalust vabaks saada. Ajaloost teame-tunneme
eestlaste kangelaslikkust ning tugevust ja julgust. Nad ei olnud allaandmise meelt ning olid
valmis võitlema, selleks et võita vabadus. Andsid meile iseseisvuse ning nüüd saame kõik elada
uhkelt ning hoida Eesti lippu kõrgel. Oled ka meie rahvast õnnistanud soodsa asukohaga, hoides
ära suuremad looduskatastroofid, nagu orkaanid, tornaadod, vulkaanipursked. Meid on juhtinud
viis presidenti, neist neli on olnud mehed. Eelmisel aastal sai Eesti naispresidendi. Kõik nad on
olnud sümpaatsed ning esindanud Eestit nii, et areng aina jätkub.
Olen väga rahul oma kodumaa, selle ajaloo ning suutlikkusega endaga hakkama saada, kuigi
on väikeriik. Tänan Sind võimaluse eest siin elada ning suureks kasvada ja soovin Sulle pikka
iga.
107