"Ma Sulle kirjutan..."

Tere, Eesti
Kirjutan Sulle esimest korda. Ma olen Sinu kodanik, haritud poiss metsade vahel ja põldude
tagant. Kirjutan just sellepärast, et Sulle õnne soovida ja tänada, et Sa olemas oled, aga esitada
ka küsimusi.
Esiteks tahan küsida, miks on riigikogulastel, kes midagi ei tee, nii suur palk. Sama hästi võiks
mina ka saada tunnis istumise ja magamise eest palka. Keegi kindlasti väidab, et ma saangi,
kuid pole võimalik kõrvutada tuhandeid eurosid numbritega, mida mina saan. Minu ettepanek
on langetada riigikogulase palk 500 eurole ja luua Rooma riigikorraga sarnanev senati süsteem,
kus rahast olulisem oli au teenida riiki. Veel soovin, et iga kodanik saaks valitsemisel otse kaasa
rääkida ja tema sõnal oleks kas või väikene kaal. Mitte nii, et me valime endale suuvoodrid ja
ise ei saa mitte midagi öelda.
Tänada tahan Sind selle eest, et Eesti on arenenud riik, et meil on oma kultuur, oma maa, oma
keel, oma metsad ja mered – kõiki neid tahaksin ma ka tulevikus näha nii puhtana kui võimalik.
Mul on rõõm siin elada.
Kasutan juhust ja annan mõned soovitused ka.
Miks mitte osta Vahemerre oma saar, et see raha, mis eestimaalased välismaal puhkuse peale
kulutavad, tuleks natukene tagasi ka? Loosung „Puhka Eestis!“ võiks sel juhul väga laia
kõlapinda leida. Võidavad kõik.
Oleme tugevad „itimehed“, aga võiksime veel rohkem sellesse panustada, et saavutada midagi,
mida teised ei ole veel teinud, ja minna nii ajaluku. Seeläbi tõuseks maailmas teadmine Eestist
kui osavast riigist.
Tervitades…
37