"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Ei ma iial seda unusta, kus on mu kodukoht,
ning usun, et ka Itil-Kustil puudub selle oht.
Mind inspireerid igal tasandil, nii kultuuris kui ka spordis
ning loodus – kena, kuigi sopane, on vaid kirsiks tordil.
Laukasood ning küngastikud, pisut on sul kõike,
vaikseid metsatukkasid, autodeta lõike.
On sul kirjanikke - luuletajaid ka
tuntud nii Leelo Tungal kui Artur Alliksaar.
Ja kui kinos pole midagi, õhtul jaanuarikuisel,
mine julgelt teatrisse, sind ootab Vanemuine.
Kuid ka filme kiitma pean – reliikviat-mandariine,
ei ole miskit viga ju filmikunstil siinsel.
Ja las olgu välismaal need Bieberid-boybandid,
vastukaaluks Koidu Toome me, lisame Leplandi.
Jõudsingi nüüd sportlasteni, neid meil kui meres kalu,
Kanter heidab ketast, maadleb Palusalu.
Kuid Eesti pole lihtsalt vaid märksõnad ja teosed,
ka inimeste vahel siin on tugevad meil seosed.
Pole hullu, et meil pisut alanev on kvoot,
ei loo palju tähtsust see, kui igaüks on patrioot.
Ja ei ole midagi, las teed meil olla veidi katki,
tänu neile äkki näekski mõnda küla, asulatki.
Nii palju tuntut siin ju on – setud, nende eeter,
uskumatud juhtumised, „Pealtnägija“ ning Võsa Peeter.
Valimisreklaamid, Taavid rõivas, Edgar Savisaarel,
presidenditoolis Ilves, Meri meie aare.
Ja mis sest, et vahepeal meil ongi kliima liiga karm,
siin ikka elan edasi – mu isamaa on minu arm.
184