eetika lust: loomad on täielikult instrumentideks asjastatud. Lemmikloomadega on asjad veidi paremad, kuid ka ainult sinnamaani, kus inimesel – tarbijal – mugav on. Eetika kui selline aga on samuti taandatud – tolmunud filosoofiaks, millel igapäevaga justkui mingit seost ei ole. MUGAVUSTSOONI ENESESTMÕISTETAVUS Metssigade masstapmine seakatku tõrjuva meetmena on saanud kriitikat muuhulgas kogenud jahimeestelt. Vähe sellest, et meetodist ei ole abi, sest selliselt katku peatada on absurdne soov. Kõike lõpuni kontrollida ei ole kunagi võimalik – kui katk on juba kohal, käib ta asurkonnast üle niikuinii. Tapatalgute taga paistavad hoopis ärihuvid – sealihatootjate omad. Ühest küljest konkureerib metssealiha toiduainena e kasumiartiklina, teisalt on oluline tootjate mugavus – parem tapetagu metsatäis loomi, kui et farmide taolises pidamises midagi võiks ümber mõtestada. Tõestust, et masstootmine on ennekõike moraalselt kaasajale jalgu jäämas, leiab hulgaliselt. Järjest enam tarbijaid nõuab loomade õiglast kohtlemist, mahepidamised ja väiksemad farmid on tõusuteel, rääkimata veganluse vankumatust normaliseerumisprotsessist. Seega, hiigelkarjade pidamine tuleks mitmel põhjusel lõpetada. On selge, et kui kuhjata väikestele territooriumitele tuhandeid loomi, on haiguste puhkemine aja küsimus. Kui see ei oleks seakatk, oleks see miski muu. Kõikidesse farmidesse tuli katk sisse inimesega, süüdi aga jäid metssead. Jahimeeste sõnutsi on loomulik, et taoline haigus metsas aeg-ajalt laastamistööd teeb. Tuleb sel lasta minna omasoodu, loomuliku valikuna jäävad tugevamad ellu ja asurkond reguleerib end ise edasi. Taoline hüsteeriline sekkumine ei ole midagi paremaks teinud, ainult halvemaks: metssead on tapetud, aga katk on sigalates ikkagi sees. Ja meie kodumetsad on jäljetud. „PIDEVALT ULA PEALE TIKKUVAD HOBUSED LEIAVAD MÜÜGI EBAÕNNESTUMISEL TEE KOMBINAATI“ Sellise pealkirjaga artikkel ilmus mõni aeg tagasi Tartu Postimehes. Peremehel oli aed katki ja hobused käisid hulkumas. Sõtkusid naabrite aedu, käisid öösiti akna taga kummitamas ja tegid muid tempe. Nagu ikka need, kel piirid ootamatult lahti tehakse. Külakogukonna reageering oli mitmetine – osad pahandasid, osad olid rõõmsad, et on võimalus hobustega kohtuda, ning kirjeldasid, kuidas käivad koos lastega, leivapäts kaenlas, hobuseid püüdmas ja koju suunamas. Peremehele käis nende eest hoolitsemine üle jõu ja seepärast pani ta nad sümboolse hinnaga müüki: ebaõnnestumisel siis räägiti lihakombinaadist. Vaadates kogu seda arutelu, tundub ähvardus olevat pigem selleks, et kindlasti kõik loomad uue kodu leiaksid. Samamoodi pakutakse koeraja kassipoegi, keda muidu uputada/uinutada lubatakse. Rahvas vihastab, kurjustab ja halab, aga alati leiavad need loomad kõige kiiremini uue kodu. Paradoksaalselt on see tõestus sellest, et meil on ühiskonnana veel lootust. Tuleb lihtsalt jõuda sinnani, et kaastunne ei oleks enam reageering hädasolija meeleheites ähvardusele, vaid iga inimese asi. Et igaüks meist tunneks, et ükskõik, kellele haiget tehakse – see haavab ka mind. Kuidas? VISA JÄRELEANDMATUS Eestis räägitakse karusloomakasvatusest juba põhimõtteliselt minevikuvormis, Norras keelustatakse karusloomafarmid, tsirkuses metsloomade kasutamine on keelatud, loomakaitsja ei olegi iga kord enam sõimusõna, põllumajandusloomade elutingimused on teemaks pea igas seltskonnas. Seega, hoolimata eelnenud lootusetust jutust on ühiskond muutumises. Solženitsõn kirjutas 1974. aastal praegusse aega suurepäraselt sobiva „Elagem ilma valeta“, mis on põhimõtteliselt samm-sammuline õpetus vale väljajuurimiseks nii ühiskonnast kui isikust enesest. Tuleb lihtsalt kohe reageerida, kohe vastu hakata. Kurjuse ja ükskõiksuse asendamist headusega tuleks vaadelda samamoodi: kõik algab üksikisikust ja tema suhtumisest pisiasjadesse. Kui me järjekindlalt ei lepi ka väikeste valede ja haiget tegemistega ning astume valehäbita nende vastu välja, mureneb lõpuks ka suurte valede vundament. Sest just pisiasjad näivad kõige süütumad ja kui need tulevad ette ühekaupa, ei kipu tervikpilt tekkida. Tuleb aga tükke väsimatult võrrelda, kõrvutada ja punaseks värvida, siis ei saa neist mööda vaadata. 30 VEGAN
<strong>Vegan</strong> valik KATALOOG Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee. Maitsev, soodne ja lihtne tellida. <strong>Vegan</strong> valik KATALOOG
- Page 1 and 2: VEGANHind 5,90 nr 6, 2018 1/6 € M
- Page 3 and 4: VEGAN PEATOIMETAJA/DISAIN Marimai K
- Page 5 and 6: intervjuu Marek Strandberg, publits
- Page 7 and 8: intervjuu VEGAN 5
- Page 9 and 10: intervjuu ei tegele toidu nautimise
- Page 11 and 12: intervjuu VEGAN 9
- Page 13 and 14: intervjuu ga, miks see on hea ja va
- Page 16 and 17: pere 14 VEGAN
- Page 18 and 19: pere Isegi meie puhkekodu ukse võt
- Page 20 and 21: pere Werner karjus, kui kihutasime
- Page 22 and 23: lapse tervis 20 VEGAN
- Page 24: lapse tervis des jne lapsele haridu
- Page 27 and 28: toitumine AJU JA SÜDAME HEAKS ne t
- Page 29 and 30: lugejal külas Peale hetkelist sega
- Page 31: eetika sellega, et Veterinaar- ja T
- Page 35 and 36: aktivist Kadri Aavik on põline tal
- Page 37 and 38: aktivist peab Kadri 2014. aastal al
- Page 40 and 41: Tasub teada Keel ei ole neutraalne.
- Page 42 and 43: tasub teada mitteinimestest olendit
- Page 44 and 45: organisatsioon LOOMUS ON MUUTUV SUU
- Page 46 and 47: organisatsioon Kampaania foto. Foto
- Page 48: organisatsioon Loomus taimetoidumes
- Page 52 and 53: efektiivne veganlus nete need või
- Page 54 and 55: eisikiri BERLIIN- läbi peaaegu koh
- Page 56 and 57: eisikiri me linna kohale jõudes ju
- Page 58 and 59: eisikiri Tänavakusntniku ROA maal
- Page 60 and 61: tähtpäev 58 VEGAN
- Page 62: tähtpäev selleks siis mõne korpo
- Page 65 and 66: kunst punkti, kus praegu olen. DJ-k
- Page 67 and 68: KUNST nende huvidest ja isikuomadus
- Page 69 and 70: VEGAN 67
- Page 71 and 72: TAIMEKASVATUS EETILINE TAIMEKASVATU
- Page 73 and 74: TAIMEKASVATUS Taimekasvatuses on p
- Page 75 and 76: traditsioonid Artikkel, mida lugema
- Page 78 and 79: jumestus TALVINE GLAMUUR E.L.F COSM
- Page 80 and 81: jumestus VEGANJUMESTAJA SEVIL SOOVI
- Page 82 and 83:
HOME (2009) Draama, dokumentaal, pe
- Page 84 and 85:
Koostis 1 pakk Bon Soja soja grillk
- Page 86 and 87:
Koostis 200 g riivitud lillkapsast
- Page 88 and 89:
Koostis 1 pakk külmutatud rohelisi
- Page 90 and 91:
Koostis Tainas: 300 ml vett 1 tl so
- Page 92 and 93:
Koostis Põhi: 150 g heledat toorta
- Page 94 and 95:
Koostis 12 tk šampinjoni 2 sl õli
- Page 96 and 97:
Koostis 900 ml soja- või muud neut
- Page 98 and 99:
Koostis 2 pakki valget veganšokola
- Page 100:
Telli ajakiri Vegan endale koju Aja