Views
2 weeks ago

Ajakiri Vegan 2018 #1

Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.

efektiivne veganlus nete

efektiivne veganlus nete need või sarnased olukorrad ka oma tutvusringkonnast ära. Mis te arvate, kuidas need alustavale veganile mõjuvad? Kas see mõjub jõustavalt, kui öelda kellelegi, kes muudab oma elu tarbimisharjumuste mõttes sisuliselt kardinaalselt, et sa pole ikkagi piisavalt hea? Sa pole ikka piisavalt vegan, et meie heakskiitu pälvida? See ei ole ilmselt kuigi hea ega motiveeriv tunne. See võib isegi põhjustada olukorra, kus tundub mõttetu üldse pingutada, sest niikuinii leidub jälle midagi, milles ma piisavalt hea ei ole. Tean mitut sellist eksveganit, kes veganitepoolse surve tõttu loobusid ja nüüd jälle loomseid tooteid tarbivad. Õnneks on nendega kerge kontakti saavutada, sest nad usuvad endiselt veganluse väärtussüsteemi. Enamasti tarbivad nad varasemaga võrreldes nüüd ka vähem loomseid tooteid. Kuid nende arusaam vegankogukonnast ei ole kahjuks kuigi positiivne. Sama suhtumist kohtab tihti ka veganluse eestkõnelejate suhtes. Tekib justnagu kollase meedia kommentaariumi mulje − kas ta kampsun on ikka akrüülist, mis materjalist ta saapad on, kas need on ikka kunstripsmed, mitte naaritsakarvast, issand, kas see on ehtne karusnahk??? Kui keegi riskib nii palju, võtab julguse kokku ja räägib veganlusest avalikult meedias, siis võib päris kindel olla, et enamasti järgneb sellele avalikkuses mingisugune negatiivne reaktsioon. Tunduks ju igati loogiline, et kogukond ise on vähemalt toetav ega nõua kampsunikiu analüüsi või kapuutsikrae proovi? Kui teemat veel konteksti asetada: olukorras, kus veganiks hakanud inimene on eemaldanud oma menüüst liha, kala, kana, piima ja piimatooted, muna ja kõikvõimalikud tooted, mis neid sisaldavad; andnud endale lubaduse, et edaspidi ostab vaid vegansõbralikest materjalidest jalanõusid ja rõivaid, loomadel katsetamata kosmeetikat ja kodukeemiat − ta on muutnud ära meeletult suure osa oma tarbimisvalikutest ja otsustest. Kas tundub mõistlik keskenduda sellele ülivähesele, mida ta näiteks veel pole jõudnud? Jätkusuutlikum on keskenduda kõigele sellele suurele heale, mis ta juba korda on saatnud, et tal tekiks jõustatud ja toetatud tunne. Psühholoogias kutsutakse seda positiivseks jõustamiseks (positive reinforcement). See lähtub põhimõttest, et meile kõigile meeldib, kui meid kiidetakse, ja me tahame jätkata tegevusi, mille eest saame ümbritsevalt positiivset tagasisidet ja tuge. Lisaks on hea aeg-ajalt asjad uuesti fookusesse asetada. Kui vaatame globaalselt loomatööstuses toimuvat, nii loomade kirjeldamatult suure arvu (mis pidevalt kasvab) kui ka kohutavate pidamistingimuste osas, siis kas tõesti on nüüd ja praegu oluline just see, kas sel veganil on matkal viis aastat vanad villased sokid kaasas või mitte? Ehk oleks hea temaga üheskoos pigem suunata pingutus sinna poole, et üha rohkem inimesi vähendaks või loobuks nende tööstuste toodangust, kus hetkel kõige rohkem loomi kannatab. Keskendume kõigepealt neile kõikehõlmavatele tööstustele, mille turunduseelarved on juba praegu nii suured, et ei võistle ühegi loomakaitseorganisatsiooni aastaeelarvega. Ja siis kunagi, kui veganite arv on kasvanud murdepunktini, saame hakata rääkima ka muudest asjadest, saame minna detailide kallale. Kui vaadata erinevates riikides toimuvat, on mitmeid näiteid sellest, et loomatööstused rõõmustavad kõige enam selle üle, kui loomaõiguste ja veganluse eestkostjad omavahel tülitsevad ja selle peale aega kulutavad. Suurepärane, siis ju loomatööstuste õudustele ei viidata, leitakse vigu hoopis kaasveganite hulgas. Mulle tundub, et veganite juures leiab vigu juba niigi suur osa ühiskonnast. See töö on juba tehtud, seega pole tarvis, et me ise omavahel aega mikroskoopilistele probleemidele kulutaks. Keskendume suurele ja olulisele. Keskendume sellele, et oma tegevuste tulemusena aitaksime kõige rohkem loomi. Meil on kõigil ühine eesmärk: et veganeid tuleks muudkui juurde ja olemasolevad veganid ei loobuks oma heast valikust. Selle eesmärgi poole püüdlemisel saame ka endale veganitena otsa vaadata − kas loome enda ümber õhustikku, mis on positiivne, jõustav, otsekui kasvulava? Või ehk pöörame aegajalt liialt tähelepanu kõigele, mis inimeste ja maailma juures veel meie vaates ideaalne ei ole? Loomad, keda tööstusfarmide õudustingimustes peetakse, vajavad veganeid nende eestkostjateks ja ühtlasi vajavad nad, et veganid reflekteeriks oma mõju ja efektiivsuse üle. Kui vegankogukond on toetav ja sõbralik, on see arenev ja jätkusuutlik. See on hea suund, mida eesmärgiks võtta. Olla ise see vegan, kes kõige suurema ja positiivsema mõjuga teemale head mainet kujundab. 50 VEGAN

Terve ja rõõmus. Loomulikult. Kaubamaja Biomarket Rocca Al Mare Biomarket Solarise Biomarket Ülemiste Biomarket Mustamäe Biomarket Balti Jaama Turu Biomarket Viimsi Biomarket Tartu Biomarket Pärnu Biomarket www.biomarket.ee