Ajakiri Vegan 2018 #1
Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.
Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
tasub teada<br />
mitteinimestest olendite kohtlemine ja nendesse<br />
suhtumine muutub hoolivaks, austavaks<br />
ja õiglaseks, siis kaotaksid sellised<br />
metafoorid võimu haiget teha.“<br />
Tihti kasutatakse loomade nimetusi mitte<br />
ainult vihahoos solvamiseks, vaid sellisest<br />
keelekasutusest saab rõhumisvormi osa.<br />
Näiteks nimetatakse teise rassi kuuluvaid<br />
inimesi või pagulasi rottideks, prussakateks<br />
ja ahvideks. Kui oleme kellelegi andnud<br />
looma/putuka nime, on teda lihtsam maha<br />
tallata, tappa, temasse halvemini suhtuda<br />
− sest ta on ju pelgalt loom. Naised on<br />
aga näiteks kaagutav kanakari. Niimoodi sildistades<br />
antakse mõista, et naiste arvamusi<br />
ei olegi vaja kuulata ja need võib vabalt kõrvale<br />
heita, sest see on pelgalt kanade kaagutamine.<br />
Seega, kuni eksisteerib võimalus<br />
kedagi loomaks madaldada, eksisteerib ka<br />
inimeste vastu suunatud ebaõiglus ja vägivald.<br />
Kuni eksisteerib keelekasutus, mis<br />
aitab kaasa loomade ekspluateerimisele,<br />
aitab see kaasa ka teatud inimgruppide<br />
ekspluateerimisele. See ei muutu enne, kui<br />
muutub meie ühiskonna suhtumine loomadesse.<br />
KUIDAS VARJATA TÕDE?<br />
Loomade tapmine ja ekspluateerimine on<br />
julm. Sellega on nõus enamik inimesi. Keegi<br />
ei taha tundevõimelistele olenditele põhjustada<br />
põhjendamatuid kannatusi. Isegi kõige<br />
kirglikumad lihasööjad suudavad harva vaadata<br />
tapamajas toimuvat. Selleks, et saaksime<br />
loomade tapmist ja kasutamist jätkata,<br />
oleme loonud rääkimise viisi, mis varjab<br />
karmi tõde. Näiteks ei räägi me tükeldatud<br />
laipadest, vaid hoopis lihatükkidest. Sõnad<br />
„liha“ või „lihatükk“ aitavad varjata seda, millega<br />
tegelikult on tegu.<br />
Loomast saab aga „tapaloom“, „lihakeha“,<br />
„rümp“, „tapasaagis“, „tooraine“, „tarbekaup“<br />
või hoopis „jahiuluk“ või „jahisaak“.<br />
Hiljutisest prügikasti visatud tibude skandaalist<br />
jäid silma terminid „praaktibu“ ja<br />
„elusjäätmed“. Loomadest saavad tundetud<br />
esemed, kes ongi mõeldud lihaks, tapmiseks<br />
või äraviskamiseks. Tundevõimeline<br />
isik kaotatakse sellise keelekasutusega ära,<br />
sest isikuid ei saaks ju niimoodi kohelda.<br />
Isikud väärivad austust. Aga kui me kedagi<br />
austame, siis ei saa teda enam ekspluateerida<br />
ja tappa.<br />
Ekspluateerimist saab pehmendada ka<br />
näilise nõusoleku väljendamisega. Näiteks<br />
teame juba lapsest saadik, et „lehm annab<br />
piima“. See aitab kinnistada ettekujutust, et<br />
tegemist on süütu ja vabatahtliku tegevusega.<br />
Samuti kasutame terminit „loomsed<br />
saadused“, justkui meie enda käsi poleks<br />
seal mängus. Ma ise eelistan seetõttu kasutada<br />
terminit „loomsed võetused“, mis<br />
annab täpsemalt edasi seda, kuidas loomi<br />
kasutame – me ei saa neilt midagi, küll aga<br />
võtame neilt paljugi.<br />
Loomade tapmise ja kasutamise õigustamiseks<br />
on levima hakanud ka nn humaansuse<br />
müüt. Oma südametunnistuse rahustamiseks<br />
räägime „humaansest tapmisest“ ja<br />
„õnnelikust lihast“. See, mida loomadega<br />
teeme, tekitab meile ebamugavust, oma südames<br />
teame, et see on ebaõiglane ja julm.<br />
Aga selleks, et me ei peaks oma harjumusi<br />
või suhtumist loomadesse muutma, muudame<br />
viise, kuidas loomade tapmisest ja kasutamisest<br />
kõneleda. Kui miski on humaanne,<br />
siis ei saa see ju olla ebaõiglane või julm.<br />
Siinkohal tuleb meelde soovitus, et selleks,<br />
et kindlaks teha, kas miski on humaanne,<br />
tuleks mõelda, kas soovid, et keegi teeks<br />
seda sinuga või su lähedastega. Niimoodi<br />
mõeldes on loomade kohtlemine väga kaugel<br />
humaansusest ja see sõnakõlks muutub<br />
tühiseks.<br />
Samuti välditakse rääkimist loomade tapmisest.<br />
Selle asemel kasutavad loomakasvatajaid<br />
ja lihatootjad väljendeid nagu<br />
„prakeerima“, „realiseerima“ ja „töötlema“.<br />
Tööstusele kasutud kukktibud aga „hukatakse“<br />
ja koormaks muutunud koerad-kassid<br />
„pannakse magama“. Ka sellised väljendid<br />
aitavad meil loomade kohtlemisega<br />
seotud ebaõiglust varjata ja meie südametunnistust<br />
rahustada.<br />
MÕTLE KAASA<br />
Kas sul tuleb meelde termineid või väljendeid,<br />
mida oma igapäevases keeles kasutad<br />
ja mis järele mõeldes on loomade suhtes<br />
ebaõiglased? Kas oled meedias kohanud<br />
selliseid lauseid? Kuidas räägitakse loomadest<br />
tööstuses? Milliseid termineid kasutavad<br />
loomadest rääkides jahimehed või loomapidajad?<br />
Kuidas räägitakse loomadest<br />
asutustes, mis neid ära kasutavad, näiteks<br />
loomaaedades, tsirkustes ja teaduslaborites?<br />
Milline on loomade kasutamisega seotud<br />
keel seadustes? See teema vajaks põhjalikku<br />
analüüsi ja arutelu. Materjali jätkuks<br />
kindlasti mitme raamatu jagu. Kuid igaüks<br />
meist saab alustada sellest, et hakkame<br />
neid termineid märkama ja tähele panema<br />
seda, kuidas karnistlik ja liigirassistlik keelekasutus<br />
aitab kaasa loomade ekspluateerimise<br />
kinnistamisele ja jätkamisele. See on<br />
veel üks võimalus loomadele, aga ka kaasinimestele<br />
õiglasema maailma loomiseks.<br />
40 VEGAN
Change language