02.02.2018 Views

Ajakiri Vegan 2018 #1

Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.

Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

traditsioonid<br />

kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris.<br />

Õnneks leidub siin keskkonnasäästlikumaid<br />

väljavaateid.<br />

Neist levinuim – aluseline hüdrolüüs ehk<br />

vesikrematsioon algab surnu asetamisega<br />

vee ja seebikivi lahusega täidetud kambrisse.<br />

Rõhu ja tasase kuumutamise mõjul toimub<br />

keha lagunemine. Pärast 12 tundi kuuma<br />

kemikaalivanni ei jää laibast alles muud<br />

kui mõned kondid ja kanalisatsioonikõlbulik<br />

steriilne lahus. Meetodiga ei kaasne toksilisi<br />

heitmeid ning selle süsinikujälg on umbes<br />

kümnendik tavapärasest tuhastamisest.<br />

Paraku ei ole selle veekulu piisavalt väike,<br />

et end igal pool täielikult õigustada. Rootsi<br />

bioloog Susanne Wiigh-Mäsak pakub lahenduseks<br />

hoopis laipade külmkuivatamist.<br />

Kuidas see töötab? Umbes nagu T-1000<br />

vedelik “Terminaator 2-s”. Lahkunu kristalliseeritakse<br />

esmalt vedela lämmastiku abil<br />

ning lõhutakse seejärel vibratsiooniga minutite<br />

jooksul väikesteks osadeks. Järgneva<br />

külmkuivatamise ja metalliosakeste sõelumisega<br />

saadakse peenestatud tolm, mis<br />

aeroobsetes tingimustes muundub 6−12<br />

kuu jooksul mullas viljakaks huumuseks.<br />

Tundub ulmeline? Siis mida arvata USA<br />

arhitekt Katrina Spade’i ruumisäästlikust<br />

mõttest suurlinnades laipu komposteerida?<br />

Tõtt-öelda on seda loomakasvatuses tehtud<br />

juba aastakümneid. Inimeste re-kompositsioon,<br />

nagu Spade seda delikaatselt nimetab,<br />

toimib samadel alustel. Linasesse riidesse<br />

mähitud lahkunu kantakse lähedaste<br />

poolt spetsiaalsesse komposteerimishoonesse.<br />

Seal kohtub lämmastikurikas keha<br />

süsinikurikka komposteerimismaterjali, nt<br />

puidulaastude ja saepuruga. Hapniku ja<br />

niiskuse koosmõjul käivitub kuuajaline kõdunemisprotsess,<br />

mille käigus bakterid ja<br />

mikroobid lagundavad süsivesikud ja valgud<br />

toitainerikkaks mullaks. Viljakat mulda<br />

saab omakorda kasutada mälestusparkide<br />

rajamisel või puude (koduaeda) istutamisel.<br />

Ent miks näha nii palju vaeva, kui mullaks<br />

saada on võimalik ka palju laisemalt ja loomulikumalt?<br />

Määratu inimpingutuse ja tehnoloogilise<br />

abita, hoopis väärika tseremoonia<br />

saatel, mähituna lihtsasse riidesse või<br />

biolagunevasse kirstu, asetatuna maapinnalähedasse<br />

mullasängi. Ilma kemikaalide,<br />

vanaonu huultele kantud ebaloomuliku roosa<br />

värvi, plisseerkirstu ja surnusussideta.<br />

Surm selle kõige vahetumas olekus, mitte<br />

peidus, mitte varjatud. Avatud kõdunemisele<br />

ja mädanemisele. Täpselt nagu Jessie’gi,<br />

et anda keha tagasi sinna, kust kõik<br />

orgaaniline aines, sh inimene, pärit on. Seda<br />

enam, et ladina keele sõnatüvi hum tähistab<br />

samaaegselt ju kahte – inimest ja mulda ...<br />

... JA MULLAKS PEAD SA SAAMA<br />

Leppida mõttega enda või oma lähedaste<br />

surelikkusest ei ole kerge. Mõelda iseenda<br />

matustele on pea sama ebamugav kui tegeleda<br />

kliimamuutusega. Nii me siis enamasti<br />

ei mõtlegi. Peidame end selle asemel “multifilmi”<br />

ja loodame, et küll tulevikus keegi<br />

meie eest selle joonde ajab. On ükskõiksus<br />

ja teadmatus siin õnnistuseks? Ma ei usu.<br />

Üksnes hirmu süvendajaks.<br />

Oma panus on siin lääne matusekultuuril,<br />

õigemini selle 20. sajandist pärit ärimudelil,<br />

mis suhtub surma ilustatult ja<br />

industriaalselt. See peidab meid suletud<br />

kirstudesse, süstib sisse kantserogeenset<br />

säilitamislahust, saastab keskkonda ning<br />

marginaliseerib lähedaste võimet lahkunu<br />

eest ise hoolitseda. Iseäranis avaldub see<br />

võrdluses teiste kultuuridega. Kui mõelda<br />

näiteks tiibetlaste taevamatusele, kus<br />

aupaklikkusest looduse ees antakse laibad<br />

tükeldatuna raisakotkaste söögilauale.<br />

(Vägagi aus vahetuskaup, kui oled kunagi<br />

lihasööja olnud, kas pole?) Või Indoneesia<br />

kirdeosas asuva Sulawesi saare rahva kombele<br />

lähedasi mumifitseerituna kodus hoida,<br />

nendega rääkida, neid riietada, püsti tõsta,<br />

süüa pakkuda, kallistada ja ühes voodis<br />

magada − nädalaid ja kuid, vahel ka aastaid.<br />

Tegeleks me surma ja leinaga oma kultuuris<br />

avatumalt, hirmutaks see meid ehk vähem.<br />

Kuidas surmahirmust üle saada? Selleks ei<br />

pea tingimata sufi kombel hauas mediteerima<br />

ega Nosferatuna pärastlõunaid veetma.<br />

Piisab oma matuste ettekujutamisest ja<br />

nende mõtete lähedastega jagamisest. Talvine<br />

aeg, mil loodus puhkab, annab selleks<br />

sobiva võimaluse. Võibolla koorub sellest<br />

soov meteoriidina atmosfääris ära põleda,<br />

viikingina laeval leegitseda, tuhana mererannal<br />

tuult trotsida nagu “Suures Lebowskis”<br />

või veeta oma elujärgsed aastad jääpurikana<br />

külmkambris, lootuses, et keegi sind<br />

koos Walt Disneyga kunagi ellu sulatab ...<br />

Peaksid need surmaunelmad jääma kättesaamatuks,<br />

on selle artikli nõuanne mõelda<br />

selle kõige lihtsama – mullakssaamise peale.<br />

Nii nagu loodus meie eest otsustanud on.<br />

74 VEGAN

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!