Tasub teada Keel ei ole neutraalne. Sõnade jõud on võimas. Sõnade valikuga saame panna kellegi kurbusest nutma, õnnest naerma ja hirmust värisema. Sõnadega saame väljendada oma emotsioone, maailmavaadet, suhtumist, arvamusi ja eelarvamusi. 38 VEGAN -IREENE VIKTOR-
tasub teada Sõnadega saame näidata võimu kellegi üle. Sõnade taga peitub tihti midagi varjatut, ent samas olulist, mida me ise ei märkagi, aga mille abil me kinnistame teatud mõtteviise. Meie keelekasutus peegeldab muuhulgas ka meie suhtumist loomadesse. Kas meie sõnade valik aitab kaasa loomade vabastamisele või kinnistab iganenud arusaamu loomadest ja nende kasutamisest? Kuidas peegeldab eesti keel meie ühiskonna suhtumist loomadesse? LIIGIRASSISTLIK KEEL Keegi meist ei ela ideoloogiavabalt. Me ei ole puhtad lehed või neutraalsed robotid. Me oleme ümbritsetud ja kasvame üles ühiskonnas, kus domineerivad teatud poliitilised vaated ning kultuurilised ja rahvuslikud uskumused. See, milliseid ideoloogiaid ja maailmavaateid me kanname, sõltub paljuski meid ümbritsevast. See, kas anname endale aru mingi ideoloogia olemasolust, sõltub paljuski selle ideoloogia ulatusest. Näiteks on lihtne märgata, et veganlus on teatud tüüpi ideoloogia, sest see vastandub otseselt domineerivale ideoloogiale ning mõjub seega radikaalse ja uuenduslikuna, mistõttu paistab see ühiskonnas ka teravalt silma. <strong>Vegan</strong>lust nähakse väheste hullukeste ideoloogiana, mitteveganlust sõltumatu ja objektiivse olemisviisina. Kuid uskumus, et loomi peab kasutama ja tapma ei ole vähem ideoloogiline, kui veendumus, et neid ei pea kasutama ja tapma. Karnism ja liigirassism (spetsiesism) on sellised domineerivad ja laialt levinud ideoloogiad, mis aitavad ülal hoida uskumust, et loomade kasutamine ja tapmine on paratamatud, loomulikud ja vajalikud. Igasuguseid ideoloogiaid aitab levitada, kinnistada ja taasluua muuhulgas keelekasutus. Teatud tüüpi keelekasutus aitab ülal hoida võimusuhteid, vähemusgruppe rõhuda ning neid ekspluateerida. Nii on ka karnismi ja liigirassismiga. Meie sõnade valik määrab ära selle, kuidas suhtume loomadesse, ja selle, kas aitame kaasa loomade vabastamisele või nende ekspluateerimisele. Joan Dunayer analüüsib ühiskonna liigirassistlikku keelekasutust raamatus „Animal Equality. Language and Liberation“ ja ütleb: „Viis kuidas loomadest räägime, on lahutamatu sellest, kuidas neid kohtleme“. Ta lisab, et liigirassistlik sõnakasutus on niivõrd laialt levinud, et seda enamasti ei märgatagi, ning vastupidiselt inimestele, kes saavad märku anda, kui teatud sõnakasutus on neid alandav, ei saa loomad seda teha. Tihti ei märka me ka veganitena seda, et kasutame teatud väljendeid, sõnu ja ütlemisi, mis kinnistavad arusaamu inimeste ülemvõimust ning eelarvamusi loomadest ja nende kasutamisest, aidates kaasa loomade jätkuvale rõhumisele. Peaksime sellele rohkem tähelepanu pöörama hakkama, sest lammutades liigirassistlikku keelekasutust, lammutame samal ajal ka loomadega seotud eelarvamuslikke uskumusi. KEEL JA VÕIMUSUHTED Väljend „ta kohtles mind kui looma“ paljastab selle, kuidas loomadesse suhtume ja kuidas neid kohtleme. Keegi ei taha, et teda koheldaks kui looma. Kui kohtleksime loomi hoolivuse, austuse ja armastusega, siis omandaks “loomana kohtlemine” hoopis teistsuguse tähenduse, kuid praegu väljendab see midagi alandavat ja hirmutavat. See ütlus paljastab inimeste ja loomade vahelise ebaõiglase võimusuhte. Meie võimuses on privilegeeritud positsioonil olles kohelda loomi ebaõiglaselt. Me ei kasuta ega tapa loomi seetõttu, et meil on selleks vajadus või et nad on meist kuidagi madalamad, rumalamad või halvemad, vaid seetõttu, et saame seda teha ja tahame seda teha. Me valime vägivalla, sest asume võimupositsioonil, mitte sellepärast, et ohvrid seda vääriksid. Kui me kohtleme kedagi kui looma, näitab see, et oleme selle ebaõiglase inimeste ja loomade vahelise võimusuhte üle kandud ka inimeste omavahelisse suhtlusesse. Me madaldame teise inimese n-ö loomaks, et saaksime tema solvamist, aga ka rõhumist õigustada. „Sa oled igavene siga!“, „Ta on loll nagu lammas!“, „Kuradi paks lehm!“, „On alles ussipesa!“. Kas sellised väljendid tulevad tuttavad ette? Selliste väljendite abil taandame keerulise hingeelu ja omadustega indiviidid üheplaanilisteks ja lihtsustatud olenditeks. Ja nii arvamegi, et lambad on lollid, et sead on räpakad ja teevad sigadusi, et lehmad on mõttetud jne. Selline sildistamine aitab loomade positsiooni ühiskonnas hoida madala ja ebaolulisena. Kuid see annab võimaluse ka inimeste solvamiseks kasutada eelpool toodud loomade nimetusi. Seetõttu nimetame näiteks vihahoos loomade nimedega inimesi, kes meile mingil põhjusel ei meeldi või kes on teisest grupist, lootuses neid kuidagi haavata. Joan Dunayer ütleb, et loomad on kõige rõhutum grupp: „Üle maailma on nende staatus palju madalam kui ühegi inimgrupi oma. Sel põhjusel mustavad inimeste ja teiste loomade vahelised võrdlused tavaliselt inimesi. „Looma“ metafoor julgustab inimeste vastu suunatud ebaõiglust, eriti nende vastu, kes kuuluvad haavatavasse gruppi, sest „loomadel“ puudub õiglus. Kui VEGAN 39
- Page 1 and 2: VEGANHind 5,90 nr 6, 2018 1/6 € M
- Page 3 and 4: VEGAN PEATOIMETAJA/DISAIN Marimai K
- Page 5 and 6: intervjuu Marek Strandberg, publits
- Page 7 and 8: intervjuu VEGAN 5
- Page 9 and 10: intervjuu ei tegele toidu nautimise
- Page 11 and 12: intervjuu VEGAN 9
- Page 13 and 14: intervjuu ga, miks see on hea ja va
- Page 16 and 17: pere 14 VEGAN
- Page 18 and 19: pere Isegi meie puhkekodu ukse võt
- Page 20 and 21: pere Werner karjus, kui kihutasime
- Page 22 and 23: lapse tervis 20 VEGAN
- Page 24: lapse tervis des jne lapsele haridu
- Page 27 and 28: toitumine AJU JA SÜDAME HEAKS ne t
- Page 29 and 30: lugejal külas Peale hetkelist sega
- Page 31 and 32: eetika sellega, et Veterinaar- ja T
- Page 33 and 34: Vegan valik KATALOOG Valiku Usina v
- Page 35 and 36: aktivist Kadri Aavik on põline tal
- Page 37 and 38: aktivist peab Kadri 2014. aastal al
- Page 42 and 43: tasub teada mitteinimestest olendit
- Page 44 and 45: organisatsioon LOOMUS ON MUUTUV SUU
- Page 46 and 47: organisatsioon Kampaania foto. Foto
- Page 48: organisatsioon Loomus taimetoidumes
- Page 52 and 53: efektiivne veganlus nete need või
- Page 54 and 55: eisikiri BERLIIN- läbi peaaegu koh
- Page 56 and 57: eisikiri me linna kohale jõudes ju
- Page 58 and 59: eisikiri Tänavakusntniku ROA maal
- Page 60 and 61: tähtpäev 58 VEGAN
- Page 62: tähtpäev selleks siis mõne korpo
- Page 65 and 66: kunst punkti, kus praegu olen. DJ-k
- Page 67 and 68: KUNST nende huvidest ja isikuomadus
- Page 69 and 70: VEGAN 67
- Page 71 and 72: TAIMEKASVATUS EETILINE TAIMEKASVATU
- Page 73 and 74: TAIMEKASVATUS Taimekasvatuses on p
- Page 75 and 76: traditsioonid Artikkel, mida lugema
- Page 78 and 79: jumestus TALVINE GLAMUUR E.L.F COSM
- Page 80 and 81: jumestus VEGANJUMESTAJA SEVIL SOOVI
- Page 82 and 83: HOME (2009) Draama, dokumentaal, pe
- Page 84 and 85: Koostis 1 pakk Bon Soja soja grillk
- Page 86 and 87: Koostis 200 g riivitud lillkapsast
- Page 88 and 89: Koostis 1 pakk külmutatud rohelisi
- Page 90 and 91:
Koostis Tainas: 300 ml vett 1 tl so
- Page 92 and 93:
Koostis Põhi: 150 g heledat toorta
- Page 94 and 95:
Koostis 12 tk šampinjoni 2 sl õli
- Page 96 and 97:
Koostis 900 ml soja- või muud neut
- Page 98 and 99:
Koostis 2 pakki valget veganšokola
- Page 100:
Telli ajakiri Vegan endale koju Aja