Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
II. <strong>Sotsiodünaamiline</strong> abistamise filosoofia<br />
Tuntav on kindel lahkulöömine paradigmaliselt hoiakult, mille<br />
järgi inimesi vaadeldakse kui "käitujaid" ning "informatsiooni<br />
töötlejaid". Uue käsitluse kohaselt on inimesed "lugude<br />
jutustajad", "tähenduse andjad" ja ühiselt tegutsevad "maailma<br />
loojad". Üha enam tunnistatakse, et just mõtteviisid, vaatenurgad<br />
ja eetilised kaalutlused annavad tegudele suuna. Sellest<br />
lähtudes motiveerib inimtegevust soov leida ning luua elule<br />
tähendust. See, kuidas me teatud situatsioonis tegutseme,<br />
sõltub sellest, kuidas me antud olukorrale läheneme.<br />
Eemaldudes positivistlikust ning industriaalajastule omasest<br />
nõustamisformuleeringust, rõhutab sotsiodünaamiline <strong>nõustamine</strong><br />
sümboolseid konstruktsioone, isiksuse identiteedi selgemat<br />
määratlust ja erinevate vaatenurkade kujundamist. Veelgi<br />
enam – tähelepanu suunatakse eetiliste, tähenduslike ning<br />
pragmaatiliselt kasulike ideede rakendamisele nõustamises ning<br />
eemaldutakse käitumise ning käitumismuudatuste kontseptsioonide<br />
järgimisest.<br />
Kõigi tuntud nõustamisvormide eripäraks on abistamisfilosoofia<br />
puudumine, millele nõustamispraktikat üles ehitada. Enamasti<br />
keskendub <strong>nõustamine</strong> tehnilisele kompetentsusele ning ettekirjutustele.<br />
Industriaalajastu nõustamisalases kirjanduses<br />
puuduvad filosoofilised ideed üldse või pilgatakse neid kui<br />
"uduse" mõtlemise näiteid. <strong>Sotsiodünaamiline</strong> annab filosoofilisele<br />
mõtlemisele tema õiguspärase kõrge staatuse.<br />
Filosoofiliste ideede tähtsus nõustamises<br />
Enamik nõustamismeetodeid eeldab, et nõustaja töötab selliste<br />
küsimuste põhjal nagu "mida saab abistaja teha, aitamaks<br />
konkreetset abiotsijat selles konkreetses kontekstis?" ja "mida<br />
saab abiotsija teha või õppida tegema, et iseennast aidata?"<br />
Need küsimused puudutavad abistamist ning probleemide<br />
lahendamise funktsioone ja tegevusi, mida saab ära teha, kui<br />
nendeks võimalus anda. Loomulikult on tegemist oluliste küsimustega<br />
ja <strong>nõustamine</strong> ongi suures osas katse neile küsimustele<br />
vastata. Samavõrra olulised küsimused nii abistaja kui<br />
21
Change language