Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja

III. Sotsiodünaamiline nõustamine
et mõelda "kas ma suudan seda õigesti teha?" või "kas ma
suudan saavutada seda eesmärki", mõtleb "kuidas ma seda
teha saan?", avaneb ta teadvus erinevatele võimalustele tegutsemiseks.
Ka konteksti kõrvalejätmine näitab arutust. Tihtipeale ignoreerib
inimene probleemi lahendada püüdes täielikult tervikolukorda,
millest probleem tuleneb, rääkimata kontekstist, milles
võimalikud lahendused saaks läbi viia. Kui nõustaja unustab, et
kontekst, milles tema näeb abiotsija probleemi, ja kontekst,
millesse abiotsija ise oma probleemi asetab, võivad olla väga
erinevad, ei saa vestluses mingist vastastikusest mõistmisest
juttugi olla.
Sageli oletatakse, et erinevate inimeste poolt sooritatud
sarnastel tegevustel on samad motiivid, põhjused ja tagajärjed.
Kuid see, mis ühes kontekstis ebaõnnestub või on halvaks
pandud, võib teises õnnestuda või esile kutsuda tunnustuse.
Noor, kes pruugib uimasteid, teeb oma vanemate arvates
kohutava vea, kuid oma eakaaslaste silmis on ta "tehtud mees".
Kui soovime mõista teiste tegude või tegematajätmiste põhjusi,
peame end häälestama kontekstile, milles teine elab ja
kasutama tähenduste allikana tema tegusid ning põhimõtteid.
Nõustajad puutuvad tihtipeale kokku inimestega, kellega on
väga raske koostööd teha. Ühe äärmuse moodustavad kaitsetud
ning alistunud, teise äärmuse need, kes käituvad nõudlikult,
vaenulikult ning pole motiveeritud koostööks. Nõustamisalane
kirjanduses on palju juttu "vastupanust" ning "abitutest
klientidest". Sotsiodünaamilises nõustamises lähenetakse neile
teise nurga alt ja esitatakse küsimus “millist konteksti või
meeleseisundit kasutab see isik oma praeguse olukorra
tõlgendamiseks?". Abiotsijates nähakse isikuid, kes oma
meeltes ei pruugi veel viljakaks nõustamiseks valmis olla.
Selline nõustatav esitab nõustajale väljakutse teha midagi
valmisoleku kujundamiseks.
72