Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
II. <strong>Sotsiodünaamiline</strong> abistamise filosoofia<br />
inimestel leida ning luua pääseteid tööpuudusest, vaesusest,<br />
piiratud võimalustest jne ning toetada inimesi nende püüdlustes<br />
eneseteostusele toetudes eelkõige nende endi ressurssidele.<br />
Nõustamine on protsess selleks, et üks inimene (nõustaja)<br />
saaks aidata teist inimest (abiotsijat) igapäevaelu konkreetsete<br />
probleemide lahendamisel. Nõustamine kahe inimese vahelise<br />
suhtlemis- ja koostööprotsessina on üks vähestest eksistentsiaalsetest<br />
olukordadest kaasaegses ühiskonnas, kus teist<br />
inimest tõeliselt ära kuulatakse ning tema probleeme lahendada<br />
üritatakse. Ehkki <strong>nõustamine</strong> ei saa muuta sotsiaalset struktuuri<br />
või sotsiaalpoliitikat, on see oluliseks vahendiks sotsiaalse<br />
kapitali arendamisel.<br />
2. Nõustaja olgu eelkõige inimlik inimene<br />
Sotsiodünaamilisest perspektiivist lähtudes peaksid nõustajad<br />
abivajajate poole alati "inimliku" näoga pöörduma.<br />
E. Goffmani (1959) igapäevaelu dünaamika uuringute käigus<br />
selgus, et indiviid kasutab igas olukorras "eneseesitluse" strateegiaid.<br />
Strateegiad varieeruvad vastavalt indiviidi eneseesitluse<br />
oskustele, muljele, mida ta tahab teistele jätta ning<br />
konkreetsele olukorrale. Töötajate nõustamisel tuleb neid<br />
tavaliselt juhtida järgnevate eneseesitluse strateegiate suunas:<br />
enese esitlemine eksperdina (näiteks "inimene, kes asja kõige<br />
paremini tunneb"), objektiivsena ning vabana isiklikest eelarvamustest;<br />
inimesena, kes valitseb olukorda; ametiisikuna,<br />
üldtunnustatud normidest lähtuva käitumise propageerijana;<br />
professionaalina või informeeritud isikuna. Igaüks neist eneseesitluse<br />
strateegiatest asetab abistaja abiotsija suhtes ülemuse<br />
positsioonile. Üheks nende eneseesitluse strateegiate mõjufaktoriks<br />
on abistaja võõrandumine abiotsijast.<br />
Sotsiodünaamilise abistamise filosoofia ütleb, et nõustamissessioon<br />
on tõeliselt inimlik kokkusaamine kahe inimese vahel,<br />
kellest kumbki väärib lugupidamist.<br />
Martin Buber kirjutas kord, et kaastundlik inimnägu, ilma teeskluse<br />
ja üleolekuta, pakub teisele inimesele rohkem lootust kui<br />
25
Change language