Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
II. <strong>Sotsiodünaamiline</strong> abistamise filosoofia<br />
mida saame teha, et muuta mida vaja. Kui indiviid tahab liikuda<br />
enda poolt valitud sihtide poole ja seega laiendada isiklikku<br />
vabadust, peavad nõustajad nõustamisprotsessi käigus<br />
järgnevat silmas pidama:<br />
- millised on selle konkreetse inimese tegelikud võimed,<br />
teadmised ja oskused,<br />
- millised on selle inimese potentsiaalsed võimed – mida ta<br />
suudaks teha, kui talle antaks võimalus õppida või arendada<br />
oma võimeid? kas olemasolev sotsiaalne korraldus toetab<br />
inimest oma võimete kasutamisel või nende kasutama õppimisel?<br />
Kui vastus on "ei", oleme kindlaks teinud takistuse<br />
üksikisiku ressursside arendamise teel, mis ühtlasi piirab ka<br />
tema isiklikku vabadust.<br />
Isiklik vabadus tähendab võimalust valida, võimalus valida on<br />
otseselt seotud võimete, oskuste ja võimalustega. Näiteks<br />
üksikisiku valikuvõimalused on piiratud, kui ta ei suuda lugeda<br />
või käia või abstraktselt mõelda jne. Vabaduse puudumisega on<br />
tegemist ka siis, kui inimese võimete areng on takistatud.<br />
On äärmiselt oluline mõista, millist elulist rolli vabaduse seisukohalt<br />
vaadatuna mängivad inimese võimalused midagi teha.<br />
Näiteks rikas inimene võib omal valikul paastuda ja söömist<br />
piirata. Söömata võib olla ka vaene inimene, kel pole võimalik<br />
endale süüa osta ja kellel puudub valikuvõimalus. Kui rikas saab<br />
valida, kas süüa või mitte, siis vaene seda teha ei saa. Paastumine<br />
pole sama mis nälgimine.<br />
Sotsiodünaamilise nõustamise põhieesmärgiks on aidata abiotsijal<br />
oma võimeid ja oskusi välja selgitada, neid edasi arendada<br />
ning saavutada sotsiaalsetes suhetes neid tegevusi toetav<br />
staatus. Teisisõnu: nõustamise põhiprintsiibiks oleks suunatus<br />
nõustatava valikuvõimaluste ja vabaduste suurendamisele.<br />
Vabaduse mõiste võib olla seotud nii väliste kui ka sisemiste<br />
asjaoludega. Sisemine vabaduse piirang või selle puudumine<br />
võib avalduda piiratud mõtlemises, eelarvamustes, väärates<br />
oletustes, kitsastes vaatenurkades, isikliku identiteedi ebakindluses,<br />
negatiivsetes emotsionaalsetes seisundites nagu<br />
abitus, süü, häbi jne. Väliste piirangute hulka võib kuuluvad<br />
29