Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja

III. Sotsiodünaamiline nõustamine
ülemusega ühise keele leidmisel. Meist on saanud
usaldusväärsed sõbrad – ta on meie organisatsioonis juba pikka
aega töötanud ning tema suhted ülemusega laabuvad hästi.
Arvan, et ta võiks anda nõu, mida ma peaksin teisiti tegema või
kuidas peaksin ülemusele lähenema. Olen kavandanud nii kirja
kirjutamise kui jutuajamise. Pärast nende ülesannete täitmist
kontakteerun uuesti nõustajaga, et arutleda tegevuste tulemuse
ja nende kasuteguri üle.
4. "Mina" loomise harjutus: eluruumi tundmaõppimine
Järgnev nõustamisülesanne suhtestab omavahel kahte
sotsiodünaamilise nõustamise kontseptsiooni: autobiograafilist
"mina" ja eluruumi. Autobiograafiline "mina" tekib läbi lugude,
mida teistele jutustamine, enesega peetud sisemiste dialoogide,
vestluste ning isiklike dokumentide (päevikud, kirjad, muud
isiklikud kirja pandud märkmed) ning elukogemuse. See tekib
erinevate mõjutajate koostoimel ja on pidevalt arenev
kompleksne tervik. Me ise oleme oma "mina" loojad ning
inimesed, kellega suhtleme, selle kaasautorid.
Eluruumi (ingl.k life-space) mõiste on seotud Kurt Lewiniga.
Lewini järgi elab igaüks meist teatud vaimses keskkonnas, mis
on ühtaegu nii psühholoogiline kui sotsiaalne ning mida võib
nimetada eluruumiks. See on eriline kõikehõlmav mudel, mille
abil me tunnetame ja seletame ümbritsevat maailma, iseennast
ja oma suhteid teiste inimestega. Eluruum toimib ka erilise
kultuurilise kompassina, mis juhib meie tegevusi. Ta kujuneb
kogemuste kaudu ja sisaldab arusaamu, eelarvamusi, oletusi,
uskumusi, arvamusi, kombeid ja muid õpitud oskusi, mille abil
orienteerume ümbritsevas maailmas. Eluruumis on eristatavad
üksteisega seotud komponendid, mis moodustavad ühtse
terviku.
94