Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja

77
III. Sotsiodünaamiline nõustamine
8) toetav suhtumine (mitte ükskõiksus või mahategemine),
enda vastutuse tunnetamine (mitte teise poole
süüdistamine), soov mõista teist inimest (mitte tõestada
oma õigsust), avatus, mitte kaitsepositsioonile asumine
ning osalemine, mitte kõrvalehoidmine;
9) osalejate avatus reaalsuse mitmetahulisusele.
Arukas vestlus eeldab, et mõlemad – nii nõustaja kui abiotsija –
annavad nõustamisprotsessi oma olulise panuse. Samuti
eeldatakse, et abiotsija on potentsiaalselt aktiivne ja loov
tegutseja .
5. sotsiodünaamiline abistamisstrateegia: visualiseerimine
ja eluruumi kaardistamine
Kaardistamisel on mitmeid eesmärke:
• selgitada ja lihtsustada keerulisi või segaseid asjaolusid;
• aidata probleemi näha erineva vaatenurga alt;
• määratleda oma tugevaid külgi ning võimalikke takistusi;
• toimida esialgse tegevusplaanina;
• pakkuda uusi käitumismudeleid;
• tuua välja olulisi suhteid;
• näidata indiviidi enese olemust eksistentsiaalsete raskuste
võrgus;
• kirjeldada olulisi tegevusi, tundeid ja suhteid;
• näidata probleemi olukorra tervikpildi taustal, üksikasjade
visuaalsesse vormi viimisel.
Nõustaja ei tohiks teha kaardi põhjal üldistusi ja seda endast
lähtuvalt tõlgendada. Kaart on abivahendiks inimese elus
tegelikult toimuva kirjeldamisel.
Nõustaja juhendab abiotsijat kaardi koostamisel:
• Sellele suurele paberilehele võiksime teha kaardi olukorrast,
mis sulle muret valmistab. Joonista suur ring ja paiguta
ennast selle sisse (kasuta kas kriipsukuju või tee lihtsalt X).
• Kõige parem, kui abiotsija joonistab kaardi nõustaja
suunavate küsimuste järgi. See võib olla ka koostööprojekt.