Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja

85
III. Sotsiodünaamiline nõustamine
3. Tuleviku-mina käsitlevad lood – soovide, pürgimuste,
unelmate või ihaldatud võimaluste välja toomine.
4. Ohvrilood, milles inimene kirjeldab ette tulnud ületamatuid
takistusi või ebaõiglust.
5. Valikuvõimalusi käsitlevad lood, milles otsitakse uusi, paremaid
või erinevaid võimalusi inimese poolt varem jutustatud
lugudes kerkinud probleemide ületamiseks. Sageli võetakse
nendes kasutusele uusi jõuvarusid, tehakse plaane, täpsustatakse
kujutlusi, katsetatakse midagi, arendatakse teatud
oskusi, mis võimaldaksid sotsiaalses elus senisest edukamalt
osaleda.
Jutustatud lugude tähtsus seisneb selles, et:
• nad määratlevad selle, kes me oleme;
• nad juhivad meid kultuurikeskkonnas ja sotsiaalses elus;
• neid kontrollitakse pidevalt.
Järgnevad "mina" loomisega seotud tegevused illustreerivad
autobiograafilise "mina" konstrueerimist.
1. "Mina" loomise harjutus: lugude kuulamine ning
nendest õppimine
Nõustatava lugu kuulates on nõustajal võimalik rakendada oma
empaatiavõimet, seda nii küsimusi küsides ja abistatavat
julgustades, kui esitades tähenduse loomisele kaasaaitavaid
küsimusi. Nõustaja küsimused peaksid julgustama loo jutustajat
esitama ja kirjeldama seda oma isiklikust vaatekohast lähtudes
muutumata abstraktseks. Peamiseks ülesandeks on julgustada
loo esitajat järgima reeglit: "See on asi, mida mina kogesin ning
sellel on minu jaoks tähendus".
Kuulates abiotsija lugusid, peab nõustaja pöörama tähelepanu
mitmetele olulistele elementidele:
1. Mida see lugu püüab öelda, mis on antud loo eesmärk?
2. Kas jutus on mõte? On ta loogiline?
3. Kas midagi jäetakse loost välja?
4. Kas midagi on jutus korduvat ning läbivat?
5. Kes on jutu tegelased? Kas lugu esitatakse kui jutustaja