Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja

II. Sotsiodünaamiline abistamise filosoofia
kõige keerukam psühholoogiline tehnika. 12 Sotsiodünaamiline
ideaal tähendab otsida toimivat partnerlust abistaja ja abiotsija
vahel, mis põhineks lihtsal inimlikkusel ja austusel erinevuste
vastu. Nii abistajal kui abiotsijal on võimalik anda nõustamissuhtesse
oma panus.
Nõustamissuhe ei ole mitte "teadja" ja "mitteteadja" vaheline,
vaid koostöö suhe. Ma ei väida, et abistaja ja abiotsija on
"võrdsed" võimu või teadmiste poolest. Kuid väidan kindlalt, et
kumbki saab nõustamisprotsessi anda oma olulise panuse.
Veelgi enam – nõustamisprotsess on väärtuslikum, kui
mõlemad, nii abistaja kui abiotsija, austavad nii teineteist isiksusena
kui teise poolt nõustamisprotsessi kaasa toodut.
Abiotsijatega kohtudes on tavaline, et abistaja esitleb end
ametnikuna, asutuse esindajana, kes tegutseb kontrollijana ja
vahel isegi jälgijana. Mõnikord esitleb nõustaja end bürokraadina,
kelle tööks on reeglite selgitamine. On ka nõustajaid, kes
määratlevad end tõese info allikatena. Need eneseesitlused on
tihedalt seotud institutsiooniliselt määratletud rollidega. Neid
inimesi iseloomustatakse alati kui teatud määral kaugeid, salatsevaid,
ekspertlikke. Nad tunduvad kahtlustavate, ebausaldusväärsete,
autoritaarsete ja eelarvamuslikena.
Astudes teise inimese ette lihtsalt ligimesena, avaldub vastutustunne
teise inimese elu selle aspekti suhtes, mida nõustamisvestlustel
arutatakse. "Inimlik" nägu naeratab, ilmutab huvi ja
lugupidamist, peegeldab valmisolekut dialoogiks ning on avatud
tunnete märkamisele. Maskita inimnägu paljastab abistaja
loomuse ning annab nõustatavale märku, mil määral võib
abistajalt hoolimist ning abi loota.
12
Martin Buber oli juudi rahvusest akadeemik ja filosoof, tõstis esile dialoogi
tähtsust. Tuntuim raamat on 1958 ilmunud I and Thou 2nd.
26