Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja

III. Sotsiodünaamiline nõustamine
Kuulamist toetavad lingvistilised võtted
1. Kuuldu kordamine
Esmaseks vahendiks, mis kindlustab kõneleja poolt öeldu
mõistmise nõustaja poolt, on kuuldu kordamine. See tähendab
kuuldu ümbersõnastamist või selle peamise mõtte väljatoomist
fraasi, lause või, lähtudes olukorrast, ka pikema kokkuvõttena.
Näiteks:
Abiotsija: "Olen üritanud mõjutada oma ema hooldekodusse
minema. Ta on viimasel ajal mitu korda kukkunud. Olen mures,
et seda võib ka edaspidi juhtuda ning ta ei suuda enam iseseisvalt
püsti tõusta. Ema võib jäädagi lamama ning surra. Aga ta ei
taha sinnakolimisest kuuldagi."
Abistaja 1: "Te kardate, et te ema kukub ja ei suuda üles tõusta
või end muul moel aidata, aga ta ei võta teid kuulda."
Abistaja 2: "Teile valmistab suurt muret, et teie ema võib
kukkuda ega suuda abi kutsuda, samas ei taha ta hooldekodusse
kolimisest kuuldagi."
Kordamised võivad olla lühikesed ja peavad peegeldama täpselt
teise poolt öeldut. Nad peavad olema kirjeldavad, mitte
tõlgendavad.
2. Piltlike kujundite kasutamine
Otstarbekas on nõustamisel kasutada konkreetseid näiteid ja
metafoore, eriti kordamise puhul.
Näiteks: "teil on tõesti sein vastas", "selle töökoha saamine oli
kuldaväärt leid".
Paljude inimeste jaoks aitavad igapäevaelus kasutatavad
väljendid edastada tähendust märksa paremini kui tehnilised,
abstraktsed või erialased terminid.
3. Täpsustavate küsimuste esitamine
Kõneleja poolt väljendatu tähendust täpsustavad küsimused
58