Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja

II. Sotsiodünaamiline abistamise filosoofia
Kierkegaard pani need ideed kirja 1848, kuid raamatuna
avaldati need alles pärast tema surma 1855. Tema poolt
esitatud abistamise head põhimõtted on kehtivad ka tänapäeval,
eriti järgnevad:
• Kuula teise vaatepunktist lähtudes.
• Kuula tähelepanelikult ning tunne huvi selle vastu, mida
kuuled.
• Harjuta kannatlikkust, lugupidavat ja võrdset suhtumist.
• Alusta sellest, kus teine on, mitte sellest, kus arvad, ootad
või tahad, et ta oleks.
• Lase abivajajal ennast õpetada.
• Hoia tagasi omaenda edevust, enese tähtsust ning vajadust
end maksma panna.
Need põhimõtted on väärtuslikuks panuseks abistamisfilosoofiasse,
mis moodustab sotsiodünaamilise nõustamise aluse.
Knud Logstrupi eetiline hääl
Knud Ejler Logstrup (1905-1981) sündis Kopenhagenis ja paljud
peavad teda selle sajandi kõige mõjukamaks taani moraalifilosoofiks.
Ta polnud sugugi nõus Kierkegaardi eksistentsialismi
kristlike tõekspidamistega. Logstrupi jaoks polnud olemas
kristlikku moraali ega ka ilmalikku moraali. Ta uskus, et on
olemas üksnes inimlik moraal. Ta pakkus välja teistsuguse
inimestevahelise elu mõistmise võimaluse, mis põhineb loomulikul
usaldusel. Tema jaoks on just usaldamatus õpitud; usaldus
on aga loomulik ning antakse kaasa inimesena sündides. Olen
mõned Logsturpi mõtted kokku võtnud lühikese loenguna, mis
näitab tema mõtete tähtsust nõustajatele ning teistele abistavate
elukutsete esindajatele. Olen veidi muutnud mõningaid
tema lauseid, kuid nii, et see ei muudaks tema mõtteid. Enamus
järgnevatest mõtetest on pärit tema raamatust The Ethical
Demand, 1997, Notre Dame, IN: Notre Dame University press)
lk 8-100 ja 148-158.
Ehkki loome ise oma "mina", ei loo me oma elu – see antakse
meile sündides kaasa. Üks põhilisi ja loomulikke inimelu jooni
on usaldus. Ilma usalduseta poleks elu võimalik meile teiste
37